[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Liiva-Putla [liiva-`putla] ‹-ssePhaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas (Laadjala mõis), 1453 Hans Kulnasmo is tho Puthekull eyn bur, 1592 Putkull, 1798 Puttal, 1922 Liiva-Putla.  C3
1977–1997 oli koos Saue-Putlaga ühendatud Putla nime alla. Nime päritolu jääb segaseks, -la on lühenenud liigisõnast küla. L. Kettunen on nimega võrrelnud soome sugunimesid Puttonen, Puttola, mida on ühendatud nii vanarootsi mehenimega Butte kui ka soome kohanimedes esineva sõnaga pudas : putaan ’jõeharu’. Häälikuliselt lähedased eesti sõnad on putt ’teatud kala’, putt ’lubjasegu’, putt ’pütt, tünn’. Nime eristav täiend Liiva- on lisatud võib-olla maapinna iseärasuste tõttu. Vrd Saue-Putla. – MK
EAN; EO: 91; KNAB; Nimikirja 1984: 687–688; SK I: 306

Saue-Mustla [saue-`mustla] ‹-`Mustla ~ -ssePhaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas (Kõljala mõis), 1592 Mustel Hans Pundenick (talu), 1645 Mustala Martt, 1798 Mustla, kuni 2017 Mustla.  B4
1977–1997 oli Putla osa. Hargtäiend Saue- (naabruses oleva Saue-Putla järgi) lisati nimesse 2017 Saaremaa valla moodustamisel. L. Kettunen on Anna Mustla puhul esitanud kaks oletuslikku lähtekuju: Mustala(n) või Musto(i)la. Vrd ka eesti sõna mustel : mustla ’must, must värv, tint, vitriol’. Esimese kirjapaneku järgi otsustades on ka võimalik, et algne lisanimi näitab päritolu Mustjalast.MK
EAN; EO: 79; KNAB; Rehepapp; SK I: 224

Saue-Putla [saue-`putla] ‹-`Putla ~ -ssePhaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas (Laadjala mõis), 1922 Saue-Putla.  B4
Algselt koos Liiva-Putlaga üks küla (1453 Puthekull, Mellinil 1798 veel Puttal). 1977–1997 kandsid mõlemad külad liidetuna Putla nime. Liiva- ja Saue-Putla vastandumine on tekkinud ilmselt maapinna iseärasuste järgi. Vrd Liiva-Putla. – MK
EAN; KNAB; SK I: 370; ÜAN

Sepa3-lePhapaik (küla) Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas (Kaali mõis).  C4
1977–1997 oli Putla osa, 2017 liideti Salaverega. Juba 1645 oli Putla külas, mis kuulus hiljem ka Laadjala mõisa alla, Seppa Tönnis. Talu- ja lisanimi Sepa on olnud Pühas levinud. Siinne Sepa on 1920.–1930. a-tel Kaali asundusest eraldatud küla, kus on ka Sepa talu. Vrd Sepa2. – MK
ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; Rehepapp; SK I: 375

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur