[KNR] Eesti kohanimeraamat

Peipsi järv [`peipsi järv] – Eesti ja Venemaa vaheline piiriveekogu, vn Чудско́е о́зеро, sks Peipus, vadja Peipuz, 1400 Peybas, 1433 Peupes, 1503 Beybessee, 1509 Pebesse.  C1
● Kitsamas mõttes tähistab üksnes põhjapoolset suurt järve, laiemas tähenduses Peipsi-Pihkva järve, mis hõlmab ka Lämmijärve. Motiveeritud ja usutavat seletust nimele ei ole leitud, lähim sarnane nimi näib olevat Peipiä järvi Vadjamaal (vn Копанское озеро), mille ääres on Peipiä (Пейпия) küla, samuti on Peipozero (Пейпозеро) Valge mere Onega lahe lähedal. P. Ariste järgi võiks Peipsi nimi pärineda nn protoeuroopa keelest, mida kõneldi Läänemere ääres enne soomeugrilaste saabumist. J. Mägiste on nime seletanud linnunimetusega sm peipo, peippu (paljude väikeste laululindude nimetus) ja vadja põippõ ’kanapoeg’, oletades lähtevormiks *Põippõis-. L. Kettunen kujutab nime häälikulist arengut kas *Peipposen › Peipse või *Peibuste : *Peipusi › Peipsi. Ta oletab, et järvenimi on lähtunud isikunimest (vahest järveäärset maad valitsenud suguvõsa nimest), mida võrdleb sõnadega peebulind ’väänkael, rüüt, väike koovitaja’ ja sm peippo. Peipsi nimele on esitatud ka balti etümoloogia, R. Agejeva seob selle oletamisi tüvega, mis tähendab niiskust, hallitust (läti piepe, leedu pepis ’niiskushallitus’), tuues kõrvutuseks Peipsi lätikeelse nime XVI saj-st Pelas, mille tüvi on võrreldav sõnaga pelējums ’hallitus’. Venekeelset nime Чудское озеро tuleks nähtavasti tõlgendada eeskätt kui ’eesti järve’, mis viitab hõimunimetusele (↑Eesti). Seda kajastab juhutine tõlge saksa keelde (1448 Estensche see). Ent tšuudide all on mõeldud läänemeresoomlasi ka laiemalt ja osa neist on asunud mh Peipsi järve idakaldal. Vrd Tsütski. – PP
Ageeva 2004: 194–195; Ariste 1981: 14, 47; BHO: 441; EO: 202; KNAB; Pospelov 2001: 466; PTK I: 178–179

Pritsi ‹-le› Urv – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Vaabina mõis), 1865 Pritsi (talu), u 1870 Ansiedlung Pritzi, 1923 Pritsi (küla).  B1
● Pritsi, Kurenurme ja Kivi talude kohal oli 1815. a kaardi järgi mõisa mets. Sajandi keskel jagatud suurt asundustalu (sks Ansiedlung) kutsuti rahvakeeles Pritsi karjamõisaks. 1920. a-tel jagati karjamõisa maad väiksemateks asunikutaludeks ja tekkis küla. 1977–1997 oli Pritsi liidetud Kurenurme küla alla. Pritsi algupärane talunimi või karjamõisa nimi tuleb eesnimest Prits (sks Fritz ‹ Friedrich). – ES
 EAA.2072.9.728, L 1;  EAA.3724.4.1954, L 1;  LVVA.6828.4.466, L 1, foolio III; Rajandi 1966: 64; ÜAN