[KNR] Eesti kohanimeraamat

Põlli ‹`Põlli ~ -sse› Nis – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Poll, u 1900 Варбола (Полли), 1913 Полль (küla).  C3
● Põlli küla kohal oli arvatavasti Varbola muinasküla (1241 Uarpal) või koguni kaks küla, 1347 on mõlemaid külasid kõrvuti mainitud – duas villas: Warpele cum una curia et Pulle. Küla kõrval on ka Varbola Jaanilinn (1212 castrum Warbole). Veel 1798 oli küla nimi Warbiala. Praeguse nime on küla saanud Põlli mõisa järgi, mis eraldati 1694 Ohukotsust. XX saj algul Põlli asundus ja küla, millest esimene muudeti 1977 külaks, teine liideti vastloodud Nõmmealuse külaga. Tänapäeval haarab Põlli ka Nõmmealuse ala (ametliku külana 1977–1997, hõlmas Põlli küla ja Mõisaküla). Põlliga on 1977 liidetud veel Sirgu (külana 1922, verstakaardil taluna Сирго, 1798 veski Sirko), küla piiresse kuulub Kännuküla (Kantsiküla, Rap). Vrd Pulli. – MK
BHO: 441, 463; EAN; Joh LCD: 651; Johansen 1932: 13; KNAB

Põlula ‹-sse› VJg – küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, kuni 2017 Rägavere vallas, mõis, sks Poll, 1241 Pøllula (küla), 1489 Polle (mõis).  A4
● Veel XVIII saj Põlula küla järgi olnud talupojad on 1795 jagatud nelja küla vahel: Kuivajõe (Kuiwajoe), Männiku (Mennick, ↑Männikvälja), ↑Nurkse (Nurkse) ja Uueküla (Uekülla). Neist viimane asus 1871. a kaardi põhjal u hilisema Kaasiksoo küla kohal. L. Kettunen ei nõustunud P. Johanseniga, kes võrdles külanime soome kohanimega Pöllölä, vaid on nime lähtekohaks pidanud põld : põllu või teise võimalusena oletatavat isikunime *Põlo(i) + -la, tuues võrdluseks vepsa kohanime Peloila. Põlulaga on 1977 liidetud Uuemõisa ehk Põlula-Uuemõisa küla (1945). Osa viimasest kutsuti Vanakubja ehk Mäetaguse külaks (1922). – MK
EAA.1864.2. V-43:4–10, L 4–10; EO: 81, 427; Joh LCD: 552; KNAB