[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

Aavere1 [`aavere] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Aavre ~ `Oavere HJnküla Harju maakonnas Anija vallas (Anija mõis), 1241 Hauaueeræ, 1330 Havere, 1339 Haueuere, 1712 Hawra, 1725–1726 Hawer (külas Havre Jahn), 1798 Awerre, 1923 Aavere.  B4
1355 on läinud Pirsu (Pirsen) mõisa omaniku valdusse, 1540 kuulunud Anija mõisale. Balti kohaleksikonis (BHO) on viidatud arvamusele, et nime on andnud Hans Haver, kes suri 1492, kuid nimi on vanem ja hoopis vasallisuguvõsa nimi pärineb külanimest. Nimi on võinud algselt olla *Haavaveere sõnadest haab : haava ja veer : veere, nagu arvab P. Johansen. Seda peab võimalikuks ka L. Kettunen, kuid lisab, et võimalik on samuti *Hauaveere (haud : haua), mööndes, et viimasel puhul oleks Taani hindamisraamatu variandis võinud d olla alles.MJ
BHO: 36; EAA.1210.2.2:14, lk 24; EO: 274–275; Johansen 1932: 16; Joh LCD: 350–351; LCD: 45v; Rev 1725/26 Ha: 348; Vilbaste 1949: 293

Allika2-le›, rahvakeeles `Perssallika, kirjakeeles varem ka Pirsallika ~ Pirsuallika Kuuküla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kiiu mõis), 1517 Pirsenallick, 1586 Pirschalligk, 1699 Pirhasallika.  C3
Vana küla, mille on nimi olnud Pirssallika. Kuna i-d on hääldatud e-na, mis on murretes ja kohanimedes tavaline, on Perssallika nime hakatud tõlgendama kui Perseallikat. Rahvasuu ütleb, et külanimi pärineb kõrval olevast allikast, millesse on sant perseli kukkunud. See on rahvaetümoloogiline tõlgendus, kuid halvakõlalisuse tõttu on küla 1920. a-tel nimetatud Allika külaks. Tegelikult on pirss : pirsu (ka perss : persu) linnunimetus, ametlikult piilpart. Sama päritolu on HJn Pirsu (Pirso) küla nimi (1241 Pirsø, ↑Lilli1). L. Kettunen üritab nimes näha vana kuju *Piirsoo, kuid toob märkustes ka Wiedemanni sõnaraamatus esineva linnunimetuse. Ta osutab J. Mägiste arvamusele, et pirs, pirts võiks olla tähenduslikult seotud sõnaga pirts : pirtsu, pirtsakas ’tujukas’. V. Prausti arvamus, et allikas oli varem loodusliku surve all ja vett pritsis kõrgele üles (pirsuma ’pritsima’), pole põhjendatud. Vrd Kiiu, Lilli1. – MJ
Bfl: I, 849; EKMS: II, 631; EO: 226–227, 340–341; Joh LCD: 550; KN; LCD; MS; Praust 2012: 39; Rev 1586: 97; Stuart 1699; Vilbaste 1949: 323; Vilbaste 1956: 158–159; VMS: II, 214; Wd

Anija-leHJnküla Harju maakonnas Anija vallas, mõis, sks Annia, Hannijöggi (kuni 1848), 1241 Hanægus, 1355 Hæniyekke, 1482 Hanneyecke, 1537 Hannyyocky, 1692 Hannejoggi, 1782 Annijöe, 1848 Anija.  B4
1355 on olnud veel küla Pirsu (Pirsen) mõisa all, XV saj on mõis toodud Anijale. Kohalik kirikuõpetaja H. Ch. Wrede ütleb kirikukroonikas XVIII saj algul, et mõisa asutas Hermann Zöge ja algul kutsuti mõisat tema järgi nimega Hermsa. 1491 on tõesti öeldud, et Hermann Soie oli Anija sarase („Marke“ zu Hannejege) omanik. Mõis oli talle läinud 1482, see oli ühtlasi mõisa esmamaining; küla enam ei mainitud. Küla peab olema saanud oma nime *Hanejõelt, kuid selle asukoht pole selge. 1692. a kaardil on mõisast edelas järv nimega Hannejogge Jerwe (praegu Anija soo), millest voolab välja väike Soodla jõkke suubuv nimeta oja, praegune Anija oja. Järve nimi võib olla tuletatud mõisa nimest. Eeldanuks nimesid *Hanejärv ja *Hanejõgi. Siiski on see oja külanime lähtena tõenäolisem kui M. Kampmaa väide, et *Hanejõgi on Soodla jõe vana nimi, millele P. Johansen lisab, et Soodlasse suubuva Ambla jõe teine nimi on Ini-jöggi. Taani hindamisraamatu nimekuju 1241 on latiniseeritud vorm liitega -us. Mõisanimi jäi saksa keeles esialgu püsima, eesti keeles aga lühenes -jõgi : -jõe ja-lõpuks. XIX saj keskel (P. Johanseni järgi pärast a-t 1843) muudeti ka saksakeelne mõisanimi eestikeelsele kasutusele lähemaks. Anija oli 1920. a-test asundus, al 1977 küla.MJ
Bfl: I, 376; BHO: 19;  EAA.1.2.C-III-50; EAA.1210.2.2:14, lk 24; EM: 57; EO: 42; Hupel 1774–1782: 426; Johansen 1932: 16; Joh LCD: 284, 347; KNAB; LCD: 46r

Jänijõgi [jänijõgi] Amb, JMd, Kosjõgi Harju, Järva ja Lääne-Viru maakonnas, 1688 Jendelska åån, 1840 Р. Енеда, u 1859 Jennijöggi, 1883 Jendla jõgi, 1924 Jänedajõgi.  B1
Lühenenud algsest kujust Jäneda jõgi, mis oli kasutusel veel 1920. a-tel, Jänijõgi on nähtavasti rahvapärane nimi. XIX saj II poolest kasutati trükisõnas Jäneda saksakeelse nime Jendel järgi ka Jändla jõe nime. Pirsu küla kohal ka Pirsu jõgi.FP
Ambla 1859: 6p; EAA.1.2.942:125, L 118; Grenzstein 1882–1883; KN; Schubert 1840; Sisevete kaart 1924: 17

Lilli1-sse›, rahvakeeles ka Lilli`mõis HJnküla Harju maakonnas Anija vallas (Anija mõis), 1564 Lelle Jan (isikunimi), 1692 Lilli Töno, Lilli Jürgen (talud Pirsu külas), 1725–1726 Lilli Hinno, 1871 Lillemois.  C4
Lilli nime esmamainingud on isikunimed, kuid esinevad kõik Pirsu külas. XIX saj II poolel Pirsu küla krunditi ja ilmselt Lilli asukoht muutus. XIX saj lõpuks tekkis Lilli karjamõis (u 1900 Ф. Лилли). Lilli on ilmselt isikunimi. Lillist märksa vanem on lõunaedela pool paiknev Pirsu (Pirso), mis liideti 1977. Küla esineb alates Taani hindamisraamatust (1241 Pirsø, 1536 Pirszoe, 1548 Pirsakulla), XIV saj oli mõnda aega mõis (1355 Pirsen). Nimi pärineb linnunimetusest pirs, pirts ’piilpart’. Linnunimetusele viitab ka L. Kettunen, kuigi esmalt pakub külanime algseks kujuks *Piirsoo. Lilli põhjapiiril on Otsaküla (u 1900 Отса-кюля), mida on 1920.–1930. a-tel vahel omaette külaks arvatud. Lilli ja Kuusemäe piiril asus mõlemal pool Jägala jõge Kõlu kosena tuntud paiga lähedal varem Kõlu küla (1241 Køhoy, 1561 Kollow, 1692 Kollo By, 1871 Köllo), mis hajutati XIX saj lõpuks. See on olnud XIII saj ümbruskonna suurim küla, kuid kaotas hiljem oma tähtsuse Anija mõisakeskusele. Vrd Allika2. – MJ
BHO: 308–309, 458;  EAA.1.2.C-III-51;  EAA.854.4.752, L 1; EO: 226–227, 340–341; Joh LCD: 439, 550; Kehra 2014: 42–43; LCD: 45r, 46r; Rev 1725/26 Ha: 348; Schmidt 1871

Looküla1 [`looküla] ‹-`külla ~ -sseHJnküla Harju maakonnas Anija vallas (Anija mõis), u 1900 Лоо-Кюля, 1913, 1923 Loo.  C4
Looküla on rajatud Pirsu tütarkülana XIX saj. See oli saunaküla, tuntud ka Kerbuküla (Kirbu) nime all. Nimi on vanem, juba 1692. a kaardil on kompaktsest Pirsu (Pirsso) külast kagu pool kolmest talust koosnev pisiküla, kus elasid Loh Henn, Loh Tönno ja Loh Mick. Küla on oma nime saanud kohalikult maastikult, loopealsetelt.MJ
 EAA.1.2.C-III-51; KN; KNAB; Troska 1987: 99; ÜAN

Raudla [`raudla] ‹`Raudla ~ -sseAmbküla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas (Jäneda mõis), 1637 Raudla, 1688 Raudela.  C1
Küla paistab olevat rajatud või taastatud 1630. a-teks. Võimalik, et selle nimega hakati algul kutsuma Pirsu küla loodeosa, mis hiljem muutus omaette külaks. 1637 nimekirjas Pirsu küla Raudla kõrval puudub, seega võidi need samastada. la-liitelise nime algusosa võib olla tulnud isikunimest *Raud või sõnast raud. Pirsu küla (1564 Pirso) on Raudlaga liidetud pärast 1945. Vrd Raudlepa. – FP
EAA.1.2.933:82, L 81p; EAA.1.2.942:131, L 125p; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 194; EO: 111; Roos 1976: 118

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur