[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Piistaoja [piistaoja] ‹-leTorküla Pärnu maakonnas Tori vallas (Tori mõis), ? 1624 Piessel (talu), 1638 Pystal (küla), 1839 Pistaoja (talu), 1923 Piista.  B4
Asub Piistaoja ääres. Küla loodi 1977 Tani II küla põhjal, kus asus Piistaoja talu. Talu osteti päriseks 1893 ja kujundati üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks, mis pani aluse eesti mustakirju karja aretusele. Nimi pärineb kindlasti XVII saj külalt, mis omakorda võis nime saada ojalt. Nime algusosa tähendussisu jääb ebaselgeks. Juhul, kui algne on ojanimi, võiks võrdluseks tuua sõnad piisk, piiskama, ’tibutama, tilkuma’, piisutama. Piistaojaga liideti 1977 ↑Jõulu ja Kaesoo (1970), mõlemad Vändra khk-s. Vrd Rahnoja. – MK
ENE-EE: VII, 306; KNAB; Rev 1624 PL: 21; Rev 1638 II: 13; Rücker; ÜAN

Pirita-le›, kohalikus pruugis Piirita, kõnekeeles, slängis PirtaTallinna linnaosa ja asum, 1603 Pirrida; sks Brigitten, vn Бригитовка.  C1
Paikkonna ajalugu on seotud Pirita jõe paremale kaldale 1436 valminud kloostri rajamisega. Samasse tekkis ka käsitööliste küla, mis ürikutes on Sandwacke ’liivavakus’ (1569 Sandwackan, 1540 sunte Byrten up dem Sande, 1557 sunte Byrgytten). 1945 liideti Pirita küla Tallinnaga. Pirita jõe läänekallas kuulus juba varem Tallinnale, seda hakati hoonestama 1908. Linnaosana moodustati Pirita 1993, selle koosseisu kuulub ka Pirita kitsamas mõttes ehk asum. Nimi pärineb Pirita (Birgitta) kloostrilt, mille emaklooster oli Rootsis Vadstenas; mõlemad kuulusid rootsi aadlidaami Birgitta Gudmarssoni (neiupõlvenimega Birgersdotteri) 1370. a-tel asutatud vaimuliku ordu juurde. Varasemates dokumentides XV saj on kloostripaika nimetatud ka Mariendal’iks, st Maarja oruks. Pirita linnaosa asumid on ↑Iru, ↑Kloostrimetsa, ↑Kose, ↑Laiaküla, ↑Lepiku, ↑Maarjamäe, ↑Merivälja, ↑Mähe ja Pirita. Vrd Iru1. – MJ, PP
Bfl: I, 185, 779; Johansen 1951: 179; Johansen 1973: skeem; KNAB; Müller 2007: 246; Pirita kloostri ajalugu; Tallinn 2004: II, 71–79

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur