[KNR] Eesti kohanimeraamat

Jämejala [jäme‿jala] ‹-`jalga ~ -le› Vil – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Pärsti mõis), 1688–1692 Jemmeialle Meit, Jem̄eialle Mats, 1724 Jemmejalla Mart (talupoeg Pidalimõisa külas), 1751 Jem̄ejalla Märt, Jem̄ejalla Jürri (talupojad Paisa külas), 1855–1859 Іемеялла.  C2
● 1897 asutati kohale eraraviasutus (sks Anstalt Marienhof), koha eestikeelne nimi säilis. 1970. a-tel Jämejala asund, al 1977 ametlikult Jämejala küla. Nimi pärineb talupoja lisanimest talunime vahendusel. L. Kettuneni püüe ühendada Jämejala nimi Jämaja nimega on ebausutav. Jämejalaga on 1977 liidetud põhiosa ↑Tomuski külast. – MK
BHO: 139;  EAA.298.2.71, L 9; EAA.567.3.85:44, L 44p; EO: 47, 50; KNAB; RGADA.274.1.181/7:1, L 590p; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/38:123, L 169p

Patküla [`pat´küla] ‹-`külla ~ -sse› Hel – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Helme vallas, mõis, sks Owerlack.  A2
● Kuni 1977 Patküla asundus, nimetatud mõisa järgi. Patküla mõisaid oli tegelikult ühtedes kätes kaks: Patküla ja Patküla Vanamõisa (↑Tõrva). Viimast on XV saj saksa keeles nimetatud kui Hofzumfelde või hoff zum Felde (1478). 1517 läks Hoff zum Felde Johann Overlackerile, kelle perekonnanimest sai Patküla mõis oma saksakeelse nime (Owerlack). 1596 sai mõlema mõisa omanikuks Joh. Patkul, kelle perekonnanime järgi on moodustatud mõisa ja küla tänapäeva eestikeelne nimi. Võimalik, et Patkuli nimel on eesti alus, kuid sellenimelise küla asukoht ei ole teada. L. Kettunen on P. Johansenile osutades maininud, et suguvõsanime Patkull aluseks oli liivi kohanimi. On ka arvatud, et Patkull oli Pidalimõisa (sks Nieskenhof) varasem nimi (F. Amelung, M. J. Eisen). H. Moora on Pidalimõisa seostanud hilisema Peetrimõisaga Viljandi lähedal. Patkülaga on 1977 liidetud Koive (1922), Mäeküla (1922 Mäe) ja ↑Tantsumäe küla. – MK
BHO: 414; Eisen 1929a: 161; EO: 331; EVK; KNAB; LGU: I, 548; Ligi 1961: 346; Moora 1956: 15; Uustalu 1968: 742–743; Valgamaa 1932: 327

Pidula ‹Pidula ~ -sse› Khk – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas, mõis, sks Piddul, 1592 Pittola, 1645 Piddul, 1691 Piddula.  C3
● Algselt küla, mõis tekkis XVI saj lõpul. Mõisa maale rajati 1920. a-tel asundus, mis pärast 1940. a-id muutus külaks. Nimele on L. Kettunen võrdluseks toonud sõna pidu, mis on tuletis tegusõnast pidama. E. Blumfeldt on arvanud ekslikuks vanema ajaloolise traditsiooni väite, nagu tulenenuks nimi siin asunud pidalitõbiste varjupaigast (Spital › pidal › Pidula), pidades tõenäolisemaks parun Tolli katset seletada nime sõna pidu ’sõjatee’ kaudu. Tänapäeva murretest on registreeritud pidu ’talitee’. ¤ 1. Pidula nimi on sellest tekkind, et siin praeguse Pidula mõisa asemel olnud suur pidalatõbiste asutis ehk koht. Sellest jäänudki see nimi Pidula. 2. Ükskord oli praeguse Pidula mõisa kohapeal olnud vanade eestlastel peokoht. Seda kohta hüütud Pidu taluks. Hiljem, kui sakslased tulid, ehitati selle talu asemel mõis ja seda ei hüütud nüüd enam Pidumõisaks, vaid Pidula mõisaks. Nii sai Pidu talust Pidula. (1939) – MK
KM: ERA, II, 231, 53 (9, 10) – 1939; Saaremaa 2007: 118; SK I: 286

Veeriku2 ‹-le› TMr – Tartu linnajagu (Maarjamõisa mõis), 1927 Muulialune (Veeriku).  C1
● Tekkinud kunagise Ropka valla Veeriku talu maadele kujunenud alevist, mis liideti Tartuga 1921. Jääb Poola ajal rajatud Muuli mõisa maadele (XVI saj Kirotaya ehk Mulemoise, 1638 Kiritamoysa, 1782 Mulemois ehk Kirritoga). Kirotaya seostub kas lõunaeesti sõnaga kirotaja ’kirjutaja’ või mõne oja-osist sisaldava liitsõnaga. M. J. Eiseni arvates võib Muuli tulla omaniku nimest. Seda nime on küll esinenud (nt 1302 Hermann Mule), ent pole andmeid mõisa omamise kohta. Mõisa nimi pärandus talule, kuhu 1891 rajati pidalitõbiste varjupaik. Vrd Maarjamõisa, Veeriku1. – EE
EM: 153, 168; Hupel 1774–1782: III, 251; Kirt 1988: 242–243; Rev 1638 II: 125; Tartu 1927: 269

Viidu ‹-le› Khk – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Lümanda mõis), 1645 Widu Hanß und Viett, 1798 Wido (talud).  C4
● Nime aluseks on isikunimi Viit, vrd Vitus, Vieth. Küla piires on Audaku (1695 Haudacko Jack), endine pidalitõbila, ja ↑Viidumäe. – MK
BHO: 671; SK I: 32, 493