[KNR] Словарь эстонских топонимов


Запрос: в

Leitud 1 artikkel

Pedaspea [pedas`pea] ‹-le›, kohalikus pruugis Pedaspä ~ Pedaspe Kuuküla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kolga mõis), 1586 Pedispee, 1637 Peedißpee Jürg (talupoeg Kolga-Aablas), 1687 Peddaßpäbÿ, 1798 Peddaspä.  A2
Rannaküla, mille elanikke kohalikud ei pidanud siiski päris kalameesteks. Elanike pilkenimeks oli lähkritegijad, sest nad olid rahvapärimuse järgi läbi aegade osavad puusepad. 1687 on külas elanud neli talupoega lisanimega Puu (Pu). 1630–1631 on vana sepp Pedispeh Jurg elanud Kolga-Aabla külas. Küla on oma nime saanud neemelt ja pärineb puunimetusest pedajas, pedakas, millele liitub rannakülades tavaline -pää. Pedaspeal kasvavad tänini männid. Osis pea tähendab otsa, tippu, lõppu ja tähistab kohanimedes väheliigendatud rannajoonest veidi (sujuvalt) etteulatuvat neemekest. Vrd Pedaspää. – MJ
BHO: 439; EAA.1.2.940:33, L 24p; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 27; EO: 2–3, 6; Johansen 1951: 161; KN; Mellin; Tarvel 1983: 59–60, 83–85; Vilbaste 1956: 157

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur