[KNR] Eesti kohanimeraamat

Atra [`atra] ‹`Atra ~ -sse› Rõn – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Valga maakonnas Palupera vallas (Palupera mõis), 1582 Hater (väikemõis), 1627 Atramoysa, 1638 Addern (mõis), 1923 Atramõisa; sks Attramoise.  C1
● Esialgu Kirepi, pärastpoole Rõngu ja Palupera mõisale kuulunud küla, samuti kunagine mõis, mis kadus vahemikus 1638–1683. Kohanimi võib pärineda mõnest germaani isikunimest, vrd Skandinaavia mehenimi Hathar ~ Hather või vanasaksa kohanimi Hatherheim (1069). Pole ka välistatud, et kohanimi lähtub mõnest praeguseks hääbunud eesti sõnast. – EE
BHO: 34; EAA.308.2.92; EVK; Förstemann 1859: 704; Nimikirja 1985: 296; PA I: 63; Rev 1624/27 DL: 151; Rev 1638 I: 93; Stryk 1877: 137; Tartumaa 1925: 413; ÜAN

Pabra järv Se – järv Võru maakonnas Setomaa vallas ja Petseri rajoonis Laura vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), vn озеро Бобровское, 1558 за Бобровскимъ, 1585–1587 озерко Лидовское, u 1790 Озеро Лядво, u 1866 Оз. Бобровское, Оз. Лидовское, 1882 Боброво оз., Лудовское озеро, u 1920 Bobrovo (Lidva) j., 1934 Pabra järv, Kossa järv, 1939 Bobrova järv.  C3
● Järv Luhamaa lõunapiiril; siia suubub loodest Verrevuja ehk Punaoja ning kaguotsast voolab välja ↑Liidva jõgi, mis omakorda suubub ↑Kudepi jõkke. Järve kagukaldal, Liidva jõe lähtel, asub Pabra (1882 Боброво) küla, mis on nime saanud järve järgi; naabruses Liidva jõel on teinegi Pabra (1882 Бобры) küla. Veekogu on oma venekeelse nime saanud arvatavasti sõnast бобр, бобер ’kobras’. L. Vaba järgi on usutavam lähe latgali babrs, mida toetavad Läti kohanimed, nt Babri (Latgales). Võrreldavad kohanimed on Vepsamaal Bobrozero (Боброзеро, vepsa Maigar´), Oudovas aga Bobrovo (Боброво) järv. Paralleelnimi (Lidva) tuleb jõe nimest, teine (Kossa) aga naabruses asuva küla (ja talu) nimest. Vrd Kossa, Liidva jõgi. – AK
Eesti TK 42; Eesti TK 50; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 305; Riikoja 1934; SeK: 98; Truusmann 1897a: 38; Truusmann 1897b: 4; Vasilev 1882: 23; Vene TK 126

Tatra [`tatra] ‹-le› Kam – küla Tartu maakonnas Kambja vallas (Vastse-Kambja mõis), 1721 Tartara, 1796 Tatra (veski), 1839 Tattra (veski, jõgi), u 1866 Тартра.  C3
● Tatra nime kannavad ka jõgi, mägi ja lammorg. Esisilbis oli -r- 1688 (vrd talupoegade lisanimed Tartare Hans, Tartare Jochan), al XVIII saj-st esinevad ka r-ita vormid. Nimi lähtub oletatavast sõnast tatar, *tartar, kuid kas see tähistas kohanimes põlluvilja või rahva liiget, jääb selgusetuks (vrd ka sm kohanimed Tattara ja Tattarisuo). Praeguse küla piiridesse jääb Kiisamõisa karjamõis (sks Sophienhof). Madise küla idapiiril on Vana- ja Vastse-Tatra talu (1839 Tartra talud), mis pole arvatavasti seotud Tatra külaga. – EE
KN; KNAB; Mellin; RGADA.274.1.172:84, L 82p; Rücker; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/35:172, L 174p; SPK: 449; Vene TK 126