[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaarma1 [`kaarma] ‹-le› Kaa – kihelkond ajaloolisel Saaremaal, sks Karmel, 1234 Carmele, 1407 Carmell, 1645 Kahrmel, 1782 Kaarma kihhelkond.
● Kaarma kirikukihelkond tekkis XIII saj muinaskihelkonna põhjal, hõlmates ka osi Anseküla, Kärla, Mustjala ja Püha khk-st. Varasemad kirjapanekud annavad alust oletada, et tegemist võiks olla la-liitelise nimega või siis peegeldavad üleskirjutused nime alalütlevat käänet. Algusosa kaar- tuleb esile ka soome kohanimedes, kus seda on ühendatud vanarootsi nimedega Kar, Kare, vanataani, norra, islandi Kari või siis soome sõnaga kaari ja koeranimega Kaaro. Vrd ka eesti kaar : kaaru (kaare) ’kumer või kaarjas moodustis; eseme kaarjas või kumer osa’, maakaar ’kaldakõverdus’, merekaar ’maariba meres’. Nime osis -me võib tuleneda sõnast mäe. Kahtlasem on nime lähtekohaks pidada soome sõna kaarama ’väike laht’, sest siis peaksime oletama sisekadu juba XIII saj. – MK
BHO: 186; SK I: 63–64

Liivi ‹-le› Kul – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Kullamaa vallas, mõis, sks Parmel, 1732 Liwi m.  B1
● Liivi mõisa kohta on teateid a-st 1389 (Parmel), kui mõisa omanikuks sai Hincke Live. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Eestikeelne nimi pärineb omanikusuguvõsa nimest Live ehk Lieven. Mõisa saksakeelset nime Parmel on samuti seotud suguvõsanimega (Parmele), kuid oletatud eesti algupära. Liiviga on 1977 liidetud Mõisimaa (1691, 1726 Moisama, u 1900 Мызима) ja ↑Äntse küla. – MK
BHO: 432; EAA.1243.2.1:17, L 33; Eisen 1926: 201; KNAB; Rev 1725/26 Lä: 81; Thor-Helle 1732: 318

Parila1 ‹Parila ~ -sse› HJn – küla Harju maakonnas Anija vallas (Raasiku mõis), 1241 Pariol, 1536 Pargell, 1546 Pargill, 1636 Parila, 1712 Parrila.  B4
● XVI saj oli Kiviloo piiskopimõisa küla, 1630 läks Johann de la Gardie kaudu Raasiku ja Kambi mõisate kompleksi, kuuludes viimase alla. Kambi mõisa alla paigutab Parila ka kirikuõpetaja Wrede XVIII saj algul. Parila kuulus kohalike järgi Tagavalda. L. Kettunen paigutab küla ekslikult Järva-Jaani kihelkonda ja tuletab küsimärgiga isikunimest *Parjo(i) + -la. Parilaga on 1977 liidetud Keskküla (1922 Kesk) ja Lae (1691 Laiküll By, 1712 Laeküll), küla piires asub endine Paenurme karjamõis (1691 Pajnorm By, 1712 Paenorm). Vrd Parila3. – MJ
BHO.431; EAA.1210.2.2:11–12, lk 19–20;  EAA.1.2.C-III-31; EO: 80; Joh LCD: 537–538

Parila2 ‹Parila ~ -sse› Rid – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas, mõis, sks Pargel, 1535 Pargelekulla, 1591 Pariell (küla), 1594 Bargell, 1598 Pargels Wacke, Pargell by (vakus ja küla), 1687 Pergell (mõis), 1798 Pargel.  C1
● Mõis eraldati Mäemõisast 1594, tänapäeval jääb Jõõdre küla piiresse. 1920. a-test asundus, 1977–1997 oli Ridala osa, al 1997 küla. Parila saksakeelses nimes olev g võib olla algne, sel juhul on nimi lähtunud sõnast parg : paru ~ para ’kõrkjate ja rooga segatud rohi’. Kui g on hiline või hääldus j-na, siis võib lähteks olla pari ’padrik’. Kirjapanekute järgi näib tegemist olevat algselt la-liitelise nimega. Vrd Parila3. – MK
EAA.1.2.937:50, 82, L 49p, 81p; EAA.1.2.941:329, L 321; EAN; EM: 88; Essen, Johansen 1939: 63; KNAB; Mellin; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, P:5; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:108, L 106; VMS; Wd
Märkus. Lisatud varasem maining 1535. 2021-12-30T18:40:28.