[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kõrgepalu [`kõrge‿palu] ‹-`pallu ~ -sse›, kohalikus pruugis `Korgõ‿palu Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Varstu vallas, mõis, sks Hohenheide, 1627 Korgepall, 1765 Dorf Korgopal, 1782 Körgepallo (karjamõis), 1796 Hohenheide (mõis), 1798 Kargopal (karjamõis), 1839 Hohenheide.  B2
● Vana Sänna mõisa hajatalude küla, mille tuumikust tehti XVIII saj lõpus karjamõis. 1793 eraldati Kõrgepalu omaette mõisaks. Sellega seoses tõlgiti ka nimi saksa keelde (Hohenheide ’kõrge nõmm, palu’). 1920. a-tel tekkis Kõrgepalu asundus, mis 1977 muudeti külaks. Palu tähendab Lõuna-Eestis kuiva männimetsa, nõmmemetsa. Kõrgepaluga liideti 1977 Hurda (↑Hurda¹), Pakla ja Saarõperä (Saarepera) küla. – ES
BHO: 119; EAA.1268.1.401:243, L 237p; EAA.1268.1.403:641, L 575; Hupel 1774–1782: III, 280; Mellin; Rev 1624/27 DL: 93; Rücker

Paganamaa [pagana‿`maa] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ›, rahvakeeles varem ka Trumbi‿palu Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Varstu vallas (Krabi mõis), u 1920 Trumbipalu.  B4
● Erinevad kõnekeelsed hüüdnimed tekkisid esmalt popsikülale praeguse Paganamaa küla edelaosas. 1977. a laiendati nime kehtivust, liites Lambri ja Saratoki-Rüütli (sh Kikkamäe) küla. Matkarajad, maastikukaitseala ja Vanapagana legendid on Paganamaa nime populaarsust kasvatanud, nii et see käibib kogu Krabi kandi rööpnimena. ¤ 1. Paganamaal on palju aunimesid. Mõni ütleb, et Paganamaa sellepärast, et seal Vanapagana jäljed. Mõni, et sellepärast, et seal elas palju lolle ja vargaid. Veel nimetatakse Arnoldi riik. Õige nimi on Trumbipalu. (1957) 2. Kõik, kes vaesed või vargad või valitsuse eest kõrvale hoidsid, elasid Krabi Paganamaal. Mõnel oli majakene, mõnel oli mäe sisse kaevatud. Trumbioru perve sees oli mitukümmend perekonda. Mis varastati, see sinna viidi, otsima minna ei tohtinud, siis sai tappa või varastati sind ennast paljaks. Kiriku liikmed nad ei olnud, kirikus ei käinud, mõisale ega vallale maksu ei maksnud, nagu omaette riik. Arnoldi riigi nime ei tea. (1957) – ES
Eesti TK 42; KM: RKM II 63, 403 – 1957; KM: RKM II 63, 444/445 (18) – 1957

Palupera [palu‿pera] ‹-`perra ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Palu‿perä Ote – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Valga maakonnas Palupera vallas, mõis, sks Palloper, 1582 Paliaper (küla), 1627 Pallopoene, 1782 Palloper, 1909 Palopera m.  C1
● Nii küla kui ka mõisat mainitakse selle nime all esmalt 1582. Palupera ja Kammeri mõis on kuulunud pikka aega samale omanikule, kuni need 1751 jagati ja lahutati. 1920. a-tel moodustati mõisa maadele Palupera asundus. Teine asula tekkis XX saj algul Palupera raudteejaama ümber. Algul nimetati seda Pritsu kõrtsi järgi Pritsu külaks või alevikuks, 1930. a-te lõpul Palupera alevikuks. 1977 ühendati alevik ja asundus Palupera külaks. Palupera nimi sisaldab sõnu palu ’kuiv kõrge männimets’ ja perä ’pära’. See on Otepää poolt vaadates kõige viimane kihelkonna sopp palumetsa taga. Palupera hääbunud nimi on *Salo, mida on allikates mainitud 1449 ja tuntud veel XVIII saj lõpus. Otepää poolt tulles enne Palupera on Miti küla piires Palu veski. Veskikoht on vana ja allikates mainimist leidnud XV saj (1449 Sallo myt der heydemolen unde Monnes, st *Salo koos Palu veskiga ja *Mõnnastega (kadunud küla); 1628 Pallo Wessky). Palupera raudteejaama on varem kutsutud Pritsu jaamaks, saksakeelne nimi oli Middendorf. Vrd Saluala, Äidu. – MF
BAL: 615; BHO: 427; Hupel 1774–1782: 272; LGU: I, 336; PA I: 78; Rev 1624/27 DL: 113; Uustalu 1972: 99

Reopalu [`reo‿palu] ‹-`pallu ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Ree‿palu Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas, mõis, ? 1467 Rogenpaln (talu), 1585 Roepal, Rayphal, 1586 Rayapahl.  B1
● Tänapäeva nimekujust lähtuvalt seostub nimi eesti Reo-nimedega, mille lähtekohana on nähtud rebu : reo ’rebane’, redu : reo ’pelgupaik, lodumets’, rigu : reo (kirumissõna) ning veel rihu ja risu. Kirjapanekute põhjal võiks nime alusena näha ka sõna raja ’piir’. Reo- ja Raja- segiminekut võiks seletada maagilise mõjuga kohtadega just piirialal. Reopalu on asunud Järva- ja Viljandimaa piiril. Nime järelosis on arvatavasti metsaliiki osutav palu. Samas kihelkonnas on ka Rõhumetsa ehk *Reometsa (1586 Reyemetze mõisake, 1726 küla Reometz Tori mõisa all, 1796 kõrts Röhhomets Tori mõisast lõunas), praeguse katastrinimega Rohumetsa (nii on ka E. Tarvelil, P. Johansen annab 1587 talunimena Rohemetz). Tõenäoliselt on Reopalu ja Rõhumetsa nime mainitud talunimedena juba 1467 (Rogenpaln und Rogemetcze). Pole võimatu, et viimane on samastatav taluga, mille Viljandi komtuur läänistas 1401 Mertyn Teckenagelile (de twe Haken tho Alempoys, Regometz geheten) ja mida 1409 oli nimetatud mõisaks (Roghometza), vrd 1585 Rometz oder Rayemetz, 1586 Reyemetze. Vrd Alempois, Reo, Reola. – MK
BHO: 496; EO: 2; Joh LCD: 568; Johansen 1925b: 8; Järvamaa 2007: 322; LUB: XII, 495a; Mellin; Rev 1586: 80; Rev 1725/26 Jä: 147; SK I: 338; Ungern-Sternberg 1912a: 40

Sastavi mõts [`sastavi mõts], rahvakeeles ka `Sastavi palu Urv – mets Võru maakonnas Antsla vallas (Urvaste mõis).  B3
● Urvaste küla ja mõisa vahel paiknevat metsa seostab rahvasuu mitmete legendidega. Metsanimi tuleb talunimest: 1762 Sastava Toots, 1782 Sastaff Samuel, 1815 Sastava. Talunimeks saanud talupoja lisanimi võib olla motiveeritud paiknemisest küla servas mõisasse viiva tee ääres, vrd vn застава ’eeslinn, linnavärav, valvetõke, piirivalvepunkt’. – ES
EAA.1270.1.264:96, L 95p; EAA.1865.2.130/8:3, L 2p; EAA.1270.2.5:1, L 1p