[KNR] Eesti kohanimeraamat

Palometsa [palo‿metsa] ‹-`metsa›, kohalikus pruugis Palo‿mõtsa ‹-`mõtsa› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas (Vastse-Kasaritsa mõis), 1597 Palomec, 1627 Pallometz, 1765 Pallomets.  A1
● Küla oli juba Poola ajal läänistatud Kasaritsast eraldi ja 1638 teatati seal varem asunud mõisakesest. Hiljem on küla kuulunud Vastse-Kasaritsa mõisa alla. Sõna mets (mõts) vanades külanimedes näitab koha liigitumist ääremaaks mingi vanema asustuskeskuse suhtes, palo tähendab kuiva männimetsa ja iseloomustab asulanimes sageli koha liivast pinnast. Palometsaga liideti 1977 ↑Sammuka ja Sibula küla. – ES
EAA.1268.1.401:15, L 11p; Rev 1624/27 DL: 90; Rev 1638 I: 200; Roslavlev 1976: 3

Palomõisa [palo‿`mõisa] ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-he›, rahvakeeles varem Palo vald Räp – paik Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas, mõis, sks Pallamois, 1682 Pallo, 1686 Ny Hoff, 1688 Palomoisio, 1798 Pallamois, 1871 Pallomois.  B2
● A-te 1670 ja 1682 vahel rajas Räpina mõisa rentnik Vietinghoff Leevi naabrusse, raadatud metsamaale uue karjamõisa. Varem olid selle nurga külad olnud samuti Räpinast eraldi, need kuulusid keskajal kokku Vietinghoffide omanduses olnud Partsi mõisaga. Veel 1601. a revisjon mainis karjamõisat Pääsna külas (Palo-Pääsnä). XVII saj lõpul astus Palo mõis selle mõisa asemele. Palo mõisa alla kuulusid XVIII saj lõpupoolel ka hilisemad Veriora mõisa külad, kuni Veriora eraldamiseni 1800. a. 1828 eraldati Palo ametlikult Räpinast omaette rüütlimõisaks. Praegu asub Palomõisa süda Leevi küla piires. Nimi tuleb maastikusõnast palo ’liivane männimets’. XIX saj lõpu mõisakaardid määratlesid kogu kihelkonna edelaosa Palo nimega (Räpina mõisa Pallo Mets, Rahumäe mõisa Pallo Mets). – ES
BHO: 425; EAA.308.2.103; EAA.1269.1.797;  EAA.3724.5.2884a, L 1;  EAA.3724.5.2882, L 1; EAA.1865.2.70/3; Mellin; Rev 1601: 15; Roslavlev 1975: 7, 35; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/36:196, L 193p