[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

Kaevatsi laid Phlsaar Hiiu maakonnas (Suuremõisa mõis), 1564 Kwiste Thomas, 1565 Caesthe Matz, 1576 Kaiatze Matz up Swinholm, 1586 Kaatzholm, Kattöö, 1656 Kayetze Clement, 1782 Kaiwast, Kaiwatze Pendi Laas, 1798 Kaiwatse Laid, 1861 Kaiwaots, 1871 Kaiwando.  C3
P. Ariste esitab vasteiks kaev : kaevu, kaevama, kaevand. L. Kettunen toob 1871. a Schmidti kaardile toetudes ära kaevand : kaevandu ’kraav, kanal’ ja konstrueerib ahela *Kaevanduse laid › *KaevantseKaevatse (› -tsi) või *kaevandsed (elanikud) › *kaevatsedKaevatsi. Vrd siiski ka vanu isikunimesid Caye, Cayo, Cayvas, Caiuatu, Kaiwe, Kauwe, Kauwes, osa neist küll täpsemalt ilmselt lisanimed.MK
Ariste 1938b: 12; EO: 243; HK: 63–64; Hupel 1774–1782: 574; Johansen 1951: 289; Stoebke 1964: 34, 37; Tiik 1967; Tiik 1970b

Külaküla [külaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Küla Emmküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Emmaste vallas (Emmaste mõis), 1726 Külla Laas, 1782 Külla Laas, Külla Iaack (Nurste all), 1798 Külla (talu), 1871 Küllama (talu), 1913 Külla (küla).  C4
Külanimi on lähtunud lisa- või talunimest, mille aluseks oli sõna küla. Külaküla lõunaosa, mis varem kuulus Kassari mõisa ja Prähnu küla alla, kutsutakse Saksakülaks.MK
HK: 111; KN; KNAB; Schmidt 1871

Laossaarõ [`laossaarõ] ‹-`saardõ ~ -le›, kirjakeeles varem ka Laossaare, kõnekeeles, slängis `Sännä baas, varem ka Rakéti`baas Rõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas (Sänna mõis), 1839 Waldau (karjamõis), u 1900 Лаукаръ, 1909 Lausare, 1923 Laosaare varsakasvandus.  B2
Noor Sänna mõisa karjamõisast tekkinud küla jäi pärast Teist maailmasõda Sänna raketibaasi naabrusse ja kadus külade nimistust, talud arvati Nilbõ, al 1977 Järvepalu alla. Taastati 1997, praegu kuulub külasse ka raketibaasi järglaseks olev sõjaväelinnak. Nimi põhineb loodusnimel Laossaar. Selle algusosa on kõige tõenäolisemalt saadud mehenimest LaosKlausNikolaus. Vähem tõenäoline on seos sõnaga laos ’taimelava’. Mõisametsas mõisa ligidal pole muidugi võimatu nime seos metsataimede kasvatamisega lavas.ES
BAL: 702; PTK I: 113; Rücker; Vene TK 42; ÜAN

Oese1 [`oese] ‹-sse ~ -lePJgküla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Halinga vallas (Enge-Uduvere mõis), 1500. a-tel Peter Oyas (vabatalupoeg), 1624 Ojast, 1839 Oese.  B3
1977–1997 oli Kodesmaa osa. Oese nimi tuleneb arvatavasti sõnast ojane : ojase ’ojarikas’. Vrd Oese2. – MK
BHO: 402; EAN; KNAB; Rücker; Stackelberg 1928: 142; VMS

Ojaküla3 [ojaküla] ‹-`külla ~ -sseVNgküla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas (Kunda mõis), 1241 Oeas (küla), 1694 Oisakülla, 1744 Ojaküll.  C2
Põlisküla. Nime varasemad üleskirjutused viitavad sõnale ojane : ojase ’ojarikas’, tänapäeva nimekuju alusel koosneb sõnadest oja + küla. Ojakülaga on 1977 liidetud Aruküla (1871 kõrts Arrokül) ja Aru asundus. Viimane oli väike Kunda vabriku töölisasula endise Aru raudteepeatuse lähedal.MK
EAN; Joh LCD: 518; Schmidt 1871

Ojasoo [oja`soo] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Ojasu Kosküla Harju maakonnas Kose vallas, mõis, sks Alt-Harm, 1417 Oggil (küla), 1462 Oiel (küla), 1467 Oial (küla), 1587 Oygell (küla), 1700 Oyas, 1726 Oyasu (küla), 1732 Oiaso, 1765 Ojaso.  C2
Ojasoo mõisat (sks Harm, hiljem Alt-Harm; rts XVII saj lõpus Gambla Harm) ja selle läheduses asunud ning hiljem mõisastatud *Ojala küla on esimest korda mainitud 1417 (Hof zu Harme; Oggil). 1646 jagunes mõis kaheks: Harmi (sks Neu-Harm) ja Ojasoo mõisaks (sks Alt-Harm), mille juurde kuulusid mh Ojasoo küla ning Aeli karjamõis. 1920. a-test Ojasoo asundus, al 1977 küla. P. Johansen märgib, et algselt on nime koostisosad olnud oja + -la, hiljem on liide -la asendunud sõnaga suu. Nime järelosa -suu ja -soo on vaheldunud. Vrd Harmi. – TL
Bfl: I, 119, 243, 266; Bfl: II, 77; ENE-EE: VII, 41; EO: 687; EVK; Joh LCD: 358–359; KNAB; Rev 1725/26 Ha: 311

Paasi-le›, kohalikus pruugis ka `Paasiküla ~ `Paasküla Hljküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Vihula mõis), 1913 Pasik, Пазику.  A2
Küla tekkis XIX saj II poolel Vihula küla kruntimisel Vihulast välja viidud taludest, millele lisandusid 1920. a-tel Armi karjamõisast moodustatud asundustalud. Paasi nimi tuleb küla paese pinnase järgi. Armi karjamõis (sks Harm) tekkis E. Tarveli arvates XVIII saj II poolel (nt 1796. a kaardil Harm). Armi nimi esineb esmakordselt 1541 kujul Hofes Koppel zu Harme, taluna 1542 Gesinde zu Harme. Nimi võib tulla kirjeldavast isikunimest, L. Kettunen on pakkunud Kose Harmi küla puhul soome sõnu harmi ’hall’ või ’hall loom’, kõne alla võiks tulla ka rannikumurdes esinev arm : armi ’kurb, nukker’.MA
Bfl: I, 1186, 1207; EMS: I, 432; EO: 128; EVK; KN; KNAB; Mellin; Tarvel 1983: 46, 112

Toomalõuka [`tooma`lõuka] ‹-`lõukaAnsküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Salme vallas (Lõmala mõis), 1730 Thoma louca Laas, 1798 Tomalauka, Thomalauk (küla).  B1
Külanime aluseks on loodusnimi, mis koosneb mehenimest Toomas : Tooma + lõugas : lõuka ’laht’. Juba XVII saj oli Lõmala mõisas viis Tooma talu.MK
EAA.2072.3.78; Rehepapp; SK I: 436

Vilidu-sseVllküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Valjala vallas (Lööne mõis), 1683 Willito Laos, 1685 Villido Laas, 1798 Willido (talu), u 1900 Вилиде (küla).  A3
Nimi on tekkinud isikunimest, vrd XVI saj Pärnu-Jaagupis Mattis Vilido. L. Tiik on nime pidanud eesnime Wilhelm mugandiks. Vilidu põhjaosas asus varem Mäe mõis, mis rajati XVII saj (1798 Mæemois, 1803 Mehemois). XIX saj oli see Lööne mõisa kõrvalmõis. 1920. a-tel tekkis sinna Mäemõisa asundus, mis 1936 nimetati Mäe külaks, 1945. a-ks oli liidetud Viliduga.MK
Buxhövden 1851: 98–99;  EAA.3724.5.1998, L 1; EM: 125; ERA.14.2.716 (Valjala vallavalitsuse 1. VIII 1939 kiri nr 550); Mellin; Rehepapp; SK I: 495

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur