[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kõola [`kõola] ‹`Kõola ~ -sse›, kohalikus pruugis Kõõla Lai – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Vaimastvere-Ripuka mõis), 1411 Kovele, 1599 wieś Kiewła, 1601 Kowila, 1739 Köola.  A1
● L. Kettunen on võrrelnud kohanime sõnadega kõva ja kõu ning tuletanud esimesest kohanime võimaliku lähtena isikunime *Kõvo(i). Varasemate kirjapanekute alusel saame rekonstrueerida *kõ(u)vola. Selles võime eraldada järelliite -la ja esikomponendina võimaliku isikunime *Kõ(u)vo. 1977 liideti Kõolaga Kalju küla, mis tekkis 1921 Ripuka mõisa (1688 Rebbucks, 1758 Rippoca) asemele. Viimane on nime saanud omaniku (Rebuck) perekonnanime järgi. Endine Kemba (XVIII saj *Janoritsa) küla kuulub samuti a-st 1977 osaliselt Kõola ja osaliselt Selli küla alla. Ripuka mõisa maal, Kõolast põhjas oli varem *Nirgu küla (1411 Nůrka, 1514 Norcke, 1638 Niercko, 1795 Nirkokülla). – VP
EO: 88; ERA.14.2.717; PTK I: 99, 157, 205; PTMT: I, 87, 202; P XVI: 111; Stoebke 1964: 39; Tartumaa 1925: 252

Voose1 [`voose] ‹-le› Kos – küla Harju maakonnas Anija vallas (Ravila mõis), 1241 Hohen (*Vosen), 1313 im dorf Wosele, 1566 Wosekulla, 1782 Wosla, 1796 Wosel (küla, kõrts).  B1
● Põlisküla. L. Kettunen on nime võimalikuks lähtekohaks pakkunud sõna voos : voe ’aasta; aastane viljasaak’, oletatavat isikunime Voose (sellest võinuks tuleneda kohanimi *Voosla) ja ka sõna vohine : vohise, mille tähendust ta ei ole täpsustanud. 1977 liideti Voosega Mäeküla (endine Voose-Saunaküla, muutus 1920.–1930. a-tel omaette külaks), Jõe, Nirgu ja Ojaküla. Voose osadeks on ka endine Saia küla, mis tekkis Saia karjamõisa asundustaludeks jagamisel 1920. a-tel, ning Koodi (Mäeküla edelaotsa talud). Vrd Voose2. – TL
BHO: 688; EO: 197; Joh LCD: 366–367; KN; KNAB; Mellin; Troska 1987: 101