[KNR] Словарь эстонских топонимов

Neeme1 ‹`Neeme›, kohalikus pruugis ka `Nieme Jõe – küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Rummu mõis), 1560 Sumini, 1563 Sunnenym, 1574 Sunanemi, 1693 Neme, 1694 Nehme, 1798 Ihhasalloneem.  A2
● 1977–1997 oli Ihasalu küla osa. Liitnimest oli juba XVII saj lõpul alles vaid järelosa neeme. Asub Ihasalu poolsaare ehk neeme tipuosas ja on ilmselt oma nime saanud vastukaaluks vanemale Ihasalu külale, mis asus neeme kaela läheduses. Varasemate nimekujude algusosa etümoloogia jääb ebaselgeks. G. Vilbaste arvab üldse, et XVI saj nimekujud ei tähista Neeme küla, vaid võib-olla Salmistut. – MJ
BHO: 377; Johansen 1951: 165; KN; Mellin; Puhk 1996: 237; Viidas 1990: 12, 19–25; Vilbaste 1956: 155–156; Wieselgren 1951: 227–236, 253–255

Neeme2 [`neeme] ‹`Neeme ~ -sse› Khk – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas (Tagamõisa mõis), 1617 Nemmal, 1645 Nemmall, 1673 Nehme Käsper Hannus, 1798 Nöm̄e.  B2
● 1977–1997 oli ametlikult Kuralase küla osa. Külanime kirjapanekuis on segunenud nõmm : nõmme ja neem : neeme. Võiks arvata, et algne on neem, sest küla asub poolsaarel, kuid Saaremaa kohanimedes esineb see sõna harva. Kohanimedes on need sõnad segunenud mujalgi. Vrd Neeme1, Neemi, Salinõmme, Tagamõisa1. – MK
EAN; Johansen 1951: 306; KNAB; SK I: 240