[KNR] Eesti kohanimeraamat

Husari ‹Husari ~ -sse›, kohalikus pruugis ‹-he› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Lasva vallas (Lasva mõis), 1923 Husari k. ja rdt-jaam, 1926 Jänesmäe.  A1
● XIX saj lõpul ehitati Nõnova küla pikkade talukruntide otstesse kolm maja. Pärast Riia–Pihkva raudtee valmimist 1889 tehti siia sõjalise otstarbega harutee. Mägi, mille kohal raudtee paikneb sügavas kaevandis, oli ja on tuntud kui Jänesmägi. Veel Vene tsaaririigi ajal tehti ka peatus, mis Eesti Raudteeajaloo Seltsi andmetel on kandnud nimesid Разъезд №4 (pooljaam nr 4), Γуссар, Jänesemäe peatus, tänapäeval (kuni 2001) Husari. Nagu näha 1923. a nimekujust, sai venepärastatud nimest kohe eestipärane Husari, kuid ametlikuna tuli 1920. a-te keskel kasutusele loodusnimest moodustatud nimi Jänesmäe. 1930. a-tel vahetati peatusenimi tagasi. Siis rajati ka Husari jaama lähedale Husari tellisetehas, mis tegi kohanime tuntuks. Husari nime tekkelugu pole teada. Tõenäoliselt vahetati see Jänesmäe vastu sellepärast, et ei olnud peatuse kohas rahvapärase nimena tuntud. Nimi võib olla siia rännanud Võru mõisa Lehemetsa küla Husari talust, mis on juba 1872. a kaardil märgitud metsavahikohana (Гуссарь). Ka seal ei ole Husari kohanimi vana, vaid pärineb perekonnanimest Hussar. Seda nime on pandud Saaluse ja Viitina mõisas, nime algtähendus on ’husaar (ratsaväelane)’. – ES
EVK;  LVVA.6828.4.481, L 4; Võrumaa 1926: kaardid; Vene TK 42; ÜAN

Malusi saared, kohalikus pruugis ka Malus‿saared Kuu – saared Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kolga mõis), 1798 Gr. Malus, Kl. Malus, 1855 Malos, Malö (rts).  B1
● Kolmest saarest koosnev ahelik Kolga lahes: Väike-Malusi (ka Põhja-Malusi, koh Veike-Malusi, rahvak ka Väikemaa või Vähemaa), Vahekari (sõltuvalt veeseisust ka Vahekarid) ja Suur-Malusi (Lõuna-Malusi, rahvak ka Suurmaa). Saarte ümbrus oli hea kalastuspaik, seetõttu asusid seal väiksed kalastusonnid. Peamiselt kasutasid saari Pudisoo ja Kolga-Aabla kalurid. Suur-Malusil oli 1820–1865 kõrts. Saarte kaudu käis soola- ja viljavedu, samuti piirituse salakaubavedu. Nime on peetud rootsipäraseks, sidudes selle rootsi murdesõnaga mal ’jäme klibu ja väikekivid mererannas’ (P. Wieselgren) või ’leetseljak, liivaseljak’ (P. Johansen). L. Kettunen oletab arengut perekonnanimest *Malluste › Maluste : Malusi (nagu Rohusi ehk Rohusaar). L. Vaba peab võimalikuks aluseks balti laensõna mala ’liivane mererand’. Vrd Malla. – MJ, PP
Alasti maailm 2002: 13, 15, 93–94; Ariste 1940: [34]; EO: 203, 337–338; Johansen 1951: 162; KN; Mellin; Russwurm 1855: I, 156; Vaba 2015: 62–63; Wieselgren 1951: 258–259; Õun 2008: 13–14

Rohusi2 Kuu – saar Harju maakonnas Jõelähtme vallas, 1798 Rohosaar, 1805 Rohhose Jaan, 1814 Rohhosesaar.  B2
● Saar Kolga lahes, Umblu saarest põhja pool. Mellini järgi on saare nimi Rohusaar, kuid teised samaaegsed kirjapanekud seda ei kinnita. Sõnaga rohi : rohu nimes siiski tegemist on. Nimi võis olla liitega, sõnast rohune (saar). – MJ
Alasti maailm 2002: 73, 91; EO: 338; Mellin