[KNR] Eesti kohanimeraamat

Handimiku [handi‿miku] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas (Rõuge mõis), 1627 Hanti Mick, 1638 Hanti Mick Möller, 1765 Dorf Hanti Mikko, 1873 Dorf Antimikko.  C2
● Küllalt vana lisanimega talukoht on jälgitav 1684. a kaardil. Talurühma ja külana püsis see XIX saj viimase veerandini, kui küla kaotati ja maad liideti Rõuge mõisa põldudega. Pärast 1920. a tekkisid sinna asundustalud, mis arvati enamasti Muhkamõtsa alla, al 1997 uuesti omaette küla. Nimi pärineb kahest lisanimedena kasutatud eesnimest Hant ja Mikk. Neist Hant on XVII–XVIII saj Võrumaa eesnimevaras sagedane, kuid selle algnimi pole kindlalt teada. Nimevariandi Hant : Handu puhul on selge seos nimega Antonius, kuid Handi puhul tulevad võimalusena arvesse ka Andreas ja Johannes. – ES
EAA.1268.1.401:257, L 251p; EAA.308.2.180; LVVA.6828.4.439: 1; Rajandi 2011: 24, 26, 88; Rev 1624/27 DL: 92; Rev 1638 I: 196

Koke ‹-le› Võn – küla Tartu maakonnas Kastre vallas, kuni 2017 Haaslava vallas (Haaslava mõis), 1550 Kokemoise, 1627 Koyki Moysa, 1731 Kokka Moisa (küla), 1740 Kokkemoisa, 1744 Kockamoise, Kokko Moisa, 1795 Kokeküll, 1796 Kokkemois (küla).  A2
● L. Stryki andmeil oli Koke 1550 Uniküla mõisa kõrvalmõis, mis kuulus Hans Kockile; 1627 oli Ilja mõisas. J. Simmu sõnul liideti see hiljem Haaslava mõisaga, Koke küla on aga Koke mõisa ümber XVI või XVII saj kujunenud küla, mille nimi pärineb mõisa omanikult. Koke põhjaosa tuntakse Piitre (Peetri) nime all samanimelise karjamõisa (sks Peterhof) järgi. Rahva hulgas kutsutakse seda ka Tsooru mõisaks. – MJ
BHO: 244; KNAB; Rev 1624/27 DL: 125; Rootsmäe 2016: 40, 51–52; Simm 1973: 44, lisa 49–50; Simm 1975a: 186–187; Stryk 1877: I, 26; Tartumaa 1925: 476

Kokõjüri [kokõ‿jüri] ‹-le›, kirjakeeles varem ka Kokejüri Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas (Haanja mõis), 1626 Koeke Juhry, 1627 Kocko Jury, 1638 Kokko Jürgen stelle, 1765 Kokke Jürri Küllä.  C2
● Kokõjüri oli 1977–1997 Nogu küla osa. Külanimi lähtub XVII saj Haanjas levinud Kokõ lisanimest, külanimele aluse pannud Kokõ Jüri või Jürgen on surnud enne 1638. a. Siis elas tema kohal rootslane Rotzy Mert, kellel olid pojad Leis ja Peter. 1684 asus Kokõjüri küla kohas kolm taluperet: Kåcke Johan, Petri ja Andre. Vrd Kokõ, Koke. – ES
EAA.567.3.180:4, L 4; EAA.1268.1.401:92, L 88p;  EAA.308.2.178, L 1; Rev 1624/27 DL: 77; Rev 1638 I: 171

Moka1 ‹-le›, kohalikus pruugis ajalooliselt Moka‿küla Käi – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Käina vallas (Putkaste mõis), 1688 Måckakülla, 1798 Mokka.  B3
● Nime tähendussisu jääb ebaselgeks. Arvatavasti on külanimi tekkinud kas siirikuna Läänemaalt või muust talupoja lisanimest, mille päritolu ei ole teada. Vrd mokk : moka ’huul’. Vrd Moka2. – MK
HK: 151

Moka2 ‹-le› Mär – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Kasti mõis), 1591 Mocko Matz (talupoeg Kasti mõisa all), XVII saj II poolel Mocka Küla, 1712 Mocka (küla), 1725–1726 Mocka Hanso Mart (talupoeg Lokuta külas).  B1
● Sama lisanimi on varem esinenud Koonga üksjala nimes 1543 (Mattis Mock), Kullamaa khk-s Vaikna kandis vabatalupoja nimes XVI saj algupoolel (Mocka Hans) ja u samal ajal Kalju vakuses (Mocka Caupi decimator). Lisanime tähendussisu jääb selgusetuks, vrd mokk : moka ’huul’. Mokaga on 1977 liidetud Järgküla (1529 Gerkefer, 1844 Jerkul) Vrd Moka1. – MK
 EAA.1.2.C-IV-244, L 1; EAA.3.1.448:362, L 610; EAN; HK: 151; Rev 1725/26 Lä: 59; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:235, L 55; Schmidt 1844; Stackelberg 1928: 187, 189

Moku ‹-le› Kod – küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Pala vallas (Pala mõis), 1627 Mocke Hanns, 1726 Mokkult, 1758 Mocko, 1816 Mocco.  B3
● V. Pall jätab nime algupära lahtiseks. Tegu on algselt talupoja lisanimega: 1627 on kirja pandud Mocke Hanns, kes on *Pikknurme külla tulnud Virumaalt. Nime lähteks võib pakkuda kas vene isikunime Mokei (Мокей) või vene sõna мох ’soo’ (Iisakus Vaikla külas on Mohku talu, kust võib nimekandja pärineda). Oletades, et Moku talu asukoht palju ei muutunud, võib küla varasemaks nimeks olla olnud *Pikknurme (1582 Piknorm, 1627 Pittkenormb, 1638 Pickenorm), mis on Mokuks muutunud millalgi XVIII saj. Moku lõunaosa moodustab Uudeküla (1585 Udekul, 1688 Udekyl), mis on Mokuga liitunud 1930. a-te lõpuks. – PP
KNAB; PA I: 108, 197; PTK I: 142, 259; Rev 1624/27 DL: 27; Rev 1638 II: 238; Superanskaja 2005: 244

Märdimiku [märdi‿miku] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Rogosi mõis), 1684 Merti Mick, 1765 Dorf Märti Mikko, 1805 Merdimiko.  A3
● Küla muudeti XIX saj keskel karjamõisaks. 1920. a-tel jagati karjamõis asundustaludeks. 1977–1997 oli Märdimiku Ruusmäe küla osa. Nimi pärineb XVII saj lõpu peremehe nimest Märdi Mikk, millest hiljem sai samas talukohas ja külas elavate inimeste lisanimi. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:138, L 133p; EAA.567.2.809:4, L 3p

Tohku [`tohku] ‹-le› Khk – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas (Tagamõisa mõis), 1617 Tochko Hannuß, Togko Tonnieß (talupojad Undva ja Kõruse küla all), 1618 Tocko Hannuß, 1731 Tochke Matz, 1798 Tokko.  B2
● 1977–1997 oli ametlikult Kuralase küla osa. Tohku nime häälikulist külge on raskevõitu seletada. Lähedane sõna on mitmetähenduslik tohk : tohu ’toht’, ’lootsiku või laeva tagaosa’ ja ’sulase kõrvalteenistus, sohk’. Nime tugev aste jääb seletuseta. Saartel esineb arvukalt nimesid, kus ainsuse või mitmuse omastava täishäälik on kombineerunud tugeva astmega, ka häälikuühend hk käitub astmevahelduse suhtes mõnikord erandlikult. Teisalt on Tohku puhul võimalik lähtuda ka isikunimest, vrd mehenime Tohko. Külanime on friisi mehenimedega Dokke, Docko, Toka, Tocke kõrvutanud L. Tiik. – MK
Mellin; Rajandi 2011: 232; SK I: 433; Tiik 1976b: 487

Toku ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Urv – küla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas (Vastse-Antsla mõis), 1815 Punde Tokko, Alla Tokko.  C1
● Enne 1977. a oli nimekirjas Toku-Suntsi küla, Toku ja sellest lääne pool paiknevate Suntsi (Sundsi) talude järgi. Toku talurühma nimena on küllalt uus, veel 1805 kandsid siinsed talud Punde nime. 1815. a personaalraamatus on kirjas Punde-Toku talu rööpnimega Ala-Toku. Nimi on siia siirdunud Vastse-Antsla mõisa teisest Toku talurühmast praeguses Kraavi, endises Vaaraste külas (1815 Waraste Tokko). Seal elas 1762 Tokko Hindrik. 1717 on Urvaste khk-s laulatatud Toko Tooma Jüri. Lisanimi pärineb eesnimest, 1638 on samas Vaaraste külas mainitud kubjas Ayar Hinrich ning tema vennad Andresz ja Tock, kes on pärit Alūksne poolt. Võimalik, et XVII saj kasutatud eesnime aluseks on vene ristinimi Trofim, vrd karjala Tokki ‹ Trofim. Toku külaga on 1977 liidetud Matsi-Tiidu (koosneb kahest talurühmast, Matsi ja Tiidu) ning Tsiksi küla. – ES
EAA.567.2.534:7, L 6p; EAA.1270.1.264:5, L 5; EAA.1270.2.1:3, L 2p; EAA.1270.2.6:26, 172, L 25p, 162; Rev 1638 I: 40