[KNR] Eesti kohanimeraamat

Laatre2 [`laatre] ‹`Laatre ~ -sse›, kohalikus pruugis varem `Laadre Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Abja vallas, mõis, sks Moiseküll, läti Plāteri, Plātere, Silmuiža, 1504 Hartwich Plate (maaomanik).  C2
● Ajalooliselt kuulus Ruhja kihelkonda Lätis. Laatre küla vana nime Mo[y]sekull on esmakordselt mainitud 1504, kui Liivimaa ordumeister läänistas selle koos Veelikse (Felix) külaga Hartwich Platele. Mõis rajati siia hiljemalt 1540. a-tel. Mõis jäi sama suguvõsa omandusse kuni 1730, kuid nime kirjutati 1838 kujul Plath ja hiljem Plater. Sellest perekonnanimest on saadud nii mõisa eesti- kui ka lätikeelne nimi. 1920. a-test Laatre asundus, al 1977 küla. Laatre mõisa saksakeelsel nimel Moiseküll on üksnes kaudne ajalooline seos noore Mõisaküla linnaga, mis paikneb naabruses, kuid on asutatud Abja mõisa maale. Laatrega liideti 1977 ↑Kirbla, ↑Masaku ja Vanamõisa (1922) küla. Kui 1997 ühendati Laatrega ↑Penniküla, siis hõlmas see ka varem liidetud külasid (↑Leisimõisa, ↑Põlde ja Rinna). Vrd Laatre1. – ES
Hagemeister 1836–1837: I, 129; KN; KNAB; LGU: II, 37; LVVV: P2, 207–208; Rev 1638 II: 79

Meeri ‹-le› Nõo – küla Tartu maakonnas Nõo vallas, mõis, sks Meyershof, 1723 Moiseküll, Meigershof, 1782 Meiri, Meri.  B2
● Mõisast on teateid XVI saj keskpaigast. 1591 läänistati see *Mõisaküla nime all (Moysekul, 1582 Moizakiel) Tartu raehärrale Johann Meyerile. 1920. a-tel rajati Meeri asundus, mis 1977 nimetati külaks. K. Uustalu andmeil on Meeri nimi aja jooksul suupärasemaks lühenenud mõisaomaniku perekonnanimest. 1977 liideti Meeriga osa ↑Nõo külast. – EE
BHO: 356; EM: 94, 167; Hupel 1774–1782: III, 264; Marand 2001–2004: III, 24; PA I: 49; Stryk 1877: 105; Uustalu 1968: 736–737