[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

Jõeküla4 [`jõeküla] ‹-`külla ~ -sse›, rahvakeeles ka Metsanurga ~ Metsanuka Vilküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Tänassilma mõis).  A1
Külanimena tuli kasutusele 1939. a paiku, kui senine Kimmeli küla (samanimeliste talude järgi) taheti nimetada Jõe külaks. Nimi pandi ilmselt Tänassilma jõe järgi. Jõeküla omaette piirkonnad on Napa (1970 Jõeküla I) ja Sihvre (1970 Jõeküla II). Vrd Jõeküla1. – MK
ERA.14.2.719 (Tänassilma vallavalitsuse 13. VI 1939 koosoleku protokoll nr 4); KN; KNAB

Kilgi1`Kilki ~ -sse ~ -le›, rahvakeeles ka Kilgimetsa Varküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Saulepi mõis, Vaiste mõis, Vana-Varbla mõis), 1765 Külcke Michel, Külcke Uetoa Michel (talupojad Varblas), 1782 Kilcke, 1923 Kilgi.  B1
1689 on Varblas Rannaküla (Randekulla) all mainitud talupoega Killcka Anders. Küla võis nime saada selle lisanime järgi. Kilgit on jagatud väiksemateks osadeks: Ees-Kilgi (lõunas, Vana-Varbla järgi), Massu-Kilgi ehk Massumetsa (idas, Massu järgi) ja Taga-Kilgi (põhjas, Saulepi ja Vaiste järgi). Kilgi põhjaosas oli 1920. a-teni Pärnamaa küla (1844 Pernama talu). Vrd Kilgi2. – MK
EAA.1.2.941:1153, L 1140p; EAA.3.1.497:686, L 662p; EAA.1864.2.IV-9:369, L 344p; Schmidt 1844; ÜAN

Koplimetsa [`koplimetsa] ‹-`metsa›, kohalikus pruugis `Koplemetsa Jõepaik (küla) Harju maakonnas Rae vallas (Väo mõis), 1893 Koplimetsa (talu).  C3
XIX saj II poolel tekkinud küla, liideti 1977 Venekülaga. Nimi pärineb samanimeliselt talult. Kuna küla asub metsa ääres, siis on talu saanud nime paiknemise järgi.MJ
BHO: 253; EAA.2840.1.16602; EE: IV, 1063; KN

Kuuse-le›, rahvakeeles ka Metsaküla Kärküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Kärla kirikumõis, Kärla mõis), 1922, 1923 Kuuse.  C4
1977–1997 oli Mätasselja osa. Kuuse nimi tuleneb tõenäoliselt puunimetusest kuusk : kuuse, mis tuleb tavaliselt esile hiliste talude nimedes.MK
EAN; KNAB; SK I: 139; ÜAN

Kõruse-Metsaküla [kõruse-metsaküla] ‹-`külla ~ -sseKhkküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas (Tagamõisa mõis), 1922, 1923 Metsa, kuni 2017 Metsaküla.  A2
Hargäiend Kõruse- (naaberküla järgi) lisati nimesse 2017 Saaremaa valla moodustamisel. Tõenäoliselt on see Neeme tütarküla. 1977–1997 oli ametlikult Kuralase osa. Vrd Metsaküla1. – MK
EAN; KNAB; ÜAN

Lindmetsa [`lindmetsa] ‹-`metsaJämküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Torgu vallas (Kaunispe mõis), 1743 Linno Metsa Trin.  B3
Lindmetsa eraldati Kaunispe külast 1939. a paiku. Puudub siiski 1945. a nimekirjas, ent 1970 on olemas. 1977–1997 oli Kaunispe osa. Küla nimetati Lindmetsa männiku järgi, mille juures ta asub; kunagi võis olla ka sellenimeline talu, vrd lind : linnu + mets.MK
EAN; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; SK I: 187

Lussu-leKaa, Musküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Kaarma-Suuremõisa mõis, Piila mõis, Pähkla mõis), 1732 Lusso Hanso Pert, 1922 Metsa (küla), kuni 2017 Metsaküla.  A3
Anijala ja Tõrise tütarküla, nimetatud ühe talu järgi. XIX saj võis talu tühi olla, 1865. a mõisakaardil on märgitud Lusso Soo ja soosaarel asuv hooneteta talukoht ilma nimeta. 1930. a-tel oli kohal Lussu metsavahitalu. Kui algne on talunimi, siis võib see tuleneda isikunimest, vrd soome Ambrosiuse mugandit Plussu. Kui aga oletada, et talu on nime saanud soo järgi, siis loodusnimi võis tuleneda murdesõnast luss : lussu ’teatud putukas, lutikas’. Isikunimi selle külanime alusena on tõenäolisem. Algselt oli tegu hajataludega metsas (Lussu, Ränga, Ärase), esmakordselt külana (Metsa) 1922. a nimekirjas. 1977–1997 oli ametlikult Tõrise osa. Kui 2017 sattus moodustatavasse Saaremaa valda mitu Metsaküla, nimetati Lussu külaks.MK
EAA.311.1.89:671, L 569;  EAA.3724.5.2101, L 1, foolio 7; EAN; KNAB; Rehepapp; SK I: 193
Märkus. Täiendatud Lussu nime etümoloogiaga 2017-12-08T15:22:39.

Metsaküla1 [metsaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Metsa Reiküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Hiiu (varem Kõrgessaare) vallas (Lauka mõis), 1725–1726 Metza Jack (talu), 1798 Metsakülla.  A2
1977–1997 oli Kurisu osa. Metsaküla nime on saanud metsa asutatud talult. XVIII–XIX saj oli Metsakülas Lauka mõisa karjamõis (1798 Bekhof, alte Hofstelle).MK
BHO: 38; EAN; HK: 148; KNAB; Mellin

Metsaküla4 [metsaküla] ‹-`külla ~ -sseRidküla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Asuküla mõis), 1922 Metsaküla (Asuküla) (asundus), 1923 Metsa.  C1
Küla lähtus Asuküla mõisa alla kuulunud kolmest talust, hiljem täienes asundustaludega. 1977–1997 oli Ahli küla osa. Rohked Metsakülad on tavaliselt kujunenud metsa sisse asutatud taludest. Asuküla mõisasüda asus tänapäeva Metsaküla ja Suure-Ahli piiril. Vrd Metsaküla1. – MK
EAN; EVK; KNAB; ÜAN

Metsaküla5 [metsaküla] ‹-`külla ~ -sseHääküla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, kuni 2017 Tahkuranna vallas (Tahkuranna mõis), 1855–1859 Метца (küla), 1923 Metsa (külad).  C3
XIX saj keskpaigaks kujunenud küla. Vrd Metsaküla1. – MK
 EAA.298.2.71, L 8; Rücker; ÜAN

Metsaküla6 [metsaküla] ‹-`külla ~ -ssePJgküla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Vändra vallas (Kergu mõis), 1855–1859 Меметса (küla), u 1900 Метсакюля, 1923 Metsa.  A3
1977–1987 oli Kaisma, 1987–1997 Kergu osa. 1663 on Kergu küla all mainitud talu Mehametz Hindrich, mille O. Roslavlev on samastanud hilisema Metsakülaga (vrd seal Mõemetsa talu). Metsaküla põhjapiiril on osaliselt endine Kõrtsiküla (1938). Vrd Metsaküla1. – MK
 EAA.298.2.71, L 8; KNAB; Roslavlev 1974–1977: 5, 6; ÜAN

Metsaküla9 [metsaküla] ‹-`külla ~ -ssePhaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas (Sandla mõis), 1855–1859 Меца, 1922 Metsa, Valdhof, 1923 Metsa.  C4
Metsakülas on XX saj alguses olnud ka karjamõis (sks Waldhof). 1977–1997 oli ametlikult Kangrusselja osa. Vrd Metsaküla1. – MK
 EAA.298.2.71, L 7; EAN; KNAB; Rehepapp; ÜAN

Metsaküla10 [metsaküla] ‹-`külla ~ -sseKrkküla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Pöögle mõis), ? 1923 Metsa (küla Penuja vallas), 1938 Metsaküla.  A2
Algne küla näib olevat kuulunud Penuja mõisa alla (Hls), olles vastandnimi Väljakülale. 1939. a paiku nimetati see ↑Saate külaks ning Metsakülaks jäi üksnes Karksi-poolne osa. Metsakülaga on 1977 liidetud Kiviküla (nimekirjas 1970, rahvasuus juba 1930. a-tel). Vrd Metsaküla1. – MK
Eesti TK 200; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); KN; KNAB; ÜAN

Metsalauka [metsa`lauka] ‹-`lauka ~ -sse ~ -le›, kohalikus pruugis ka Metsalo ~ Metsalaugu Emmküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Emmaste vallas (Emmaste mõis), 1565 Matz Meselach (üksjalakoht), 1598 Meßalauche Thomas, 1605 Metzleuka Thomas.  A4
Üksjalakoha nimest lähtunud külanimi koosneb sõnadest mets ja laugas : lauka, mis Hiiumaal esineb tähenduses ’laht’. XVIII–XIX saj oli ka Metsalauka karjamõis. Vrd Metsalõuka. – MK
HK: 148

Metsalõuka [metsa`lõuka] ‹-`lõuka ~ -sse›, kohalikus pruugis Metsa`löuka Ansküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Salme vallas (Tiirimetsa mõis), 1887 Метсалауко (küla).  B1
1977–1997 oli ametlikult Tiirimetsa osa. Küla on tekkinud Metsa üksjalakohtadest, nime järelosa on lõugas : lõuka ’laht’ (siin võib-olla külaosa tähenduses). Vrd Metsalauka. – MK
 EAA.3724.5.2920, L 1; EAN; KNAB; Rehepapp; SK I: 215

Mätasselja [mätasselja] ‹-`selga ~ -leKärküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Mõnnuste mõis), 1454 Metzell, 1592 Paggimezell (Paiküla-Mätasselja vakus), 1645 Mettasell, 1798 Metsa Selja.  C4
Nimi lähtub sõnadest mätas : mätta ja selg : selja ’seljandik’. Mellini atlases 1798 on valesti tõlgitsetud mõnd varasemat kirjapanekut.MK
BHO: 352; SK I: 234

Piibumäe [piibu`mäe] ‹-le›, rahvakeeles ka Piibumetsa Kodküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Pala vallas (Ranna mõis).  B2
Piibu talust väljakasvanud küla, on varem esinenud mitme muu nime all. Piibumäe nimi esineb hiljemalt 1945. a-st, muud nimed on Piibumetsa (1922), Sepametsa või Jurkametsa (1922), harva Lepasepa. Piibu nimi on talupoja lisanimest, 1795 on Lümati all mainitud Piebo Juhanus Wittwe, 1758 Raatvere all Piebo Johann. Et ajalooline Piibu talu asub Raatvere lähedal, võib viimast pidada talunime vanimaks maininguks. 1977 liideti Piibumäega Tossumetsa (ka Venetossu) küla. Piibumäe lääneotsa on nimetatud ka Jurka külaks.PP
KNAB; PTK I: 180

VillandiVillandi ~ -sse›, rahvakeeles ka Metsanurga Hljküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Metsiku mõis), 1524 gesinde tho Vellien, 1583 Wiliantby, 1586 Velin, 1725–1726 Willandi Pertell, Willandi Jürri (hajatalud), 1788 Willandi (küla), 1897 Вилланди.  A2
Villandi oli 1977–1997 Adaka küla osa. Küla on kasvanud välja E. Tarveli andmeil 1524 mainitud samanimelisest hajatalust. Nimi võib tuleneda germaani Wilhelmi mugandusest või muistsest isikunimest, mis põhineb sõnal vili : vilja ja lisatud nd-liitel. Vrd Vila, Viljandi2, Villa2. – MA
 EAA.854.4.1114, L 1; ERA.T-6.3.564, L 1; KN; KNAB; Rev 1725/26 Vi: 95–96

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur