[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Meelaku-le›, kohalikus pruugis-lõ ~ MeelakilõRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Haanja mõis), 1585 Mieliech Piepow, 1588 Mieliech (eesnimi), 1626 Melack Jacob, 1627 Melach Jacob, 1638 Mellick Jacob, 1684 Melacka, 1765 Dorf Melako.  A2
Meelaku oli 1977–1997 Holdi küla osa. Meelaku asub endise vardjaskonna *Verstna (1561 волостка Вярсна, 1585 Warsnia, 1627 Warssna, 1638 Werstna) geograafilises keskkohas. Talupoeg Mieliech (Peebu poeg) oli 1580. a-tel *Verstna vardja. Meelaku kohanimi pärineb usutavasti tema nimest. XVI saj võis olla tegemist eesnime kahesuguse vormiga, dokumentides oli venepärane nimi Мелех, mis on ristinime Мелентий käibevorm ja mille algnimeks on kreeka Meletios (Μελέτιος). Rahvakeelsele külanimele aluseks saanud nimi kõlab nagu läänemeresoome muinasnimi *Meelakko ~ *Meelikko ja tõenäoliselt nimega *Meelak meest kohapeal tuntigi. Üllatav on praktiliselt samasuguse külanime Meeliku väljailmumine naabruses Kasaritsas, seal on koht varem olnud Meeni lisanimega. Vrd Meeliku, Meelva. – ES
EAA.567.3.180:4, L 4;  EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:72, L 68p; PA I: 4, 31; Rev 1624/27 DL: 76; Rev 1638 I: 172; Stoebke 1964: 97–98; Truusmann 1897a: 40; Unbegaun 1995: 54, 70

Meerapalu [meerappalu] ‹-`pallu ~ -sse›, kohalikus pruugis Meerappalo-`palloRäpküla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Tartu maakonnas Meeksi vallas (Meeksi mõis), 1582 Merapo, 1601 Merrapall, 1625 Merapahl, 1627 Merapoll, 1630 Merra Paun, 1638 Meropolia, 1686 Merapallo; vn Мирополье.  A1
Peipsi ja Lämmijärve olulisel üleminekukohal paikneva Meerapalu nimi pole sajandite vältel palju muutunud, vrd nt 1625. a Merapahl, milles -pahl on sõna palo edasiandev harilik saksapärane kirjapilt. Nime kirjapildid on siiski väga varieeruvad. Näib, et kasutusel on olnud kaks järelosa, -palo ja -pauna. 1271. a nimekuju Pihkva kroonikast на реце на Мироповне pole varem kindlalt Meerapaluga seostatud. Siiski on seda jõeks nimetatud kohta enamasti määratletud Emajõe suudme lähedal asuvaks. Keeleline vastavus on olemas. Kui nimi oligi algupärasel kujul pika e-ga, võidi seda XIII saj tõlgendada sõna мир ’rahu, maailm, ilmarahvas, inimkond, kogukond, vald’ Novgorodi-pärase kuju мѣръ [mer, mier] järgi ja üles kirjutada „normaalkujul“. Ka -повна vastab üsna täpselt 1630. a nimekujus esinenud sõnale Paun. Järelosa *pauna võiks olla algupäraselt tähistanud järvesoppi, kas Pedäspää kurmu või Meerapalu ja Piirissaare vahelist ahenevat väina. Järelosa palu ~ palo ’kuiv männimets’ on lõunaeestiline ja kuigi Meerapalu küla ümbritsevad sood, võib küla keskosa olla kunagine palumets. Võimalik, et üleskirjutustes -poll, -polia ja tänapäevase venekeelse nime osises -полье tuleb nähtavale selle sõna etümoloogiline seos slaavi sõnaga поле ’põld, väli’. Nime algusosa on päritolu poolest hämar. Tegemist võib olla muistse isikunimega, mis on paremini säilinud vene naaberalade isikunimevaras, vrd Meremäe valla Merekülä (vn Мерина Гора). Kuid *meera võib olla ka häälikuline variant ’märja’ tähendusega sõnapesast, vrd suure soise heinamaa nimi Merike (Kan) ja mitmed sood nimega Määrästü. Kahtlane oletus, et Meerapalu nime algusosas sisaldub slaavi sõna мир Novgorodi-pärasel hääduskujul [mer], nõuaks võrdlust teiste miro-alguliste kohanimedega. Meerapalu osad on Meerapalu oja äärne tihedalt hoonestatud Tiburitsa ja lõuna pool Taloots. Meerapalust põhjas on ↑Perätammistu. 1977 liideti Meerapaluga ↑Pedaspää küla (Võn). ¤ Meerapalu on tulnud nimest Määratu palu, sest siin on olnud suured metsad. Need metsad on ära põlenud. Kodanluse ajal uudismaad tehes leiti söestunud tammepalke. Samuti teed tehes leiti suuri söestunud palke maa seest. (1960) Vrd Määrastu soo. – ES
EAA.567.3.190:14, L 14; EAA.308.2.104; KM: EKRK I 30, 214 (12) – 1960; PA I: 95; PTK I: 138; Rev 1601: 21; Rev 1624/27 DL: 68; Rev 1638 I: 256; Roslavlev 1975: 11, 24; SeK: 82; SSA: miero

Metsalauka [metsa`lauka] ‹-`lauka ~ -sse ~ -le›, kohalikus pruugis ka Metsalo ~ Metsalaugu Emmküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Emmaste vallas (Emmaste mõis), 1565 Matz Meselach (üksjalakoht), 1598 Meßalauche Thomas, 1605 Metzleuka Thomas.  A4
Üksjalakoha nimest lähtunud külanimi koosneb sõnadest mets ja laugas : lauka, mis Hiiumaal esineb tähenduses ’laht’. XVIII–XIX saj oli ka Metsalauka karjamõis. Vrd Metsalõuka. – MK
HK: 148

Mädapea [mäda`pea] ‹-leRakküla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, mõis, sks Mettapäh, 1241 Metapæ (küla), 1281 Methepe, 1545 Mettempe, 1732 Mettapä.  B4
Mädapea küla ja vahest ka mõis kuulusid XIII saj-st Kärkna kloostrile, XV saj läks mõis erakätesse. Algne küla hävis XVIII saj. 1920.–1930. a-tel rajati asundus ja al 1977 on see küla. Nime lähtekohaks võis olla isikunimi, vrd ka mäda-pead ’küpsed (sügisel korjatud) maasikad, rabamurakad’. Nime hilisemates kirjapanekutes on sedastatud segunemist sõnaga mätas : mätta. Mädapeaga liideti 1977 ↑Kurgvere küla.MK
EO: 3; Joh LCD: 502; KNAB; LUB: III, 475a

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur