|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
Levala2 ‹-sse› Rak – küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas (Karitsa mõis), 1241 Læuel (küla), 1583 Lewald, 1782 Lewwala. C1
● Küla on kuulunud Karitsa mõisale, mis oli XVIII saj Rakvere karjamõis ning eraldati Rakvere mõisast enne 1840. a. P. Johansen on nime võrrelnud Põhja-Tartumaa ja Saaremaa Levalaga ning soome kohanimega Levälä. L. Kettunen, kes on küla ekslikult paigutanud Paidesse, on nimele võrdluseks toonud perekonnanime Levänen, sm levä ’mererohi’, levä-llään ’laiali’ ja leveä ’lai’. V. Pall on MMg Levala puhul oletanud ka isikunimelist algupära, vrd Leve Meell, Leweles. Levalaga on 1977 liidetud Sepa-Nõmme (1945), ↑Tamna ja Täru (VMr, u 1900 Терро) küla. – MK
EAN; EO: 77; Joh LCD: 474–475; KNAB; PTK I: 119; Stoebke 1964: 47
Natturi [`natturi] ‹`Natturi ~ -sse› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Sagadi mõis), 1464 Natur, Natorin (küla), 1469 Nattwe, Nattur, 1699 Natter (küla), 1796 Nator, 1871 Nattori, u 1900 Наттури. C1
● Koos Pedassaarega alati Sagadi mõisale kuulunud rannaküla. L. Kettunen on pakkunud nime aluseks natt : nata ’tatt; vähipüügivahend’, tõenäolisem oleks aga rannikumurdes esinev tähendus ’mererohi, -muda’. E. Tarvel oletab, et külanimi võib olla saadud isikunimest, millele on lisatud soome ja eesti keeles levinud nimeliide -ri. – MA
Bfl: I, 249, 276; BHO: 377; EAA.1.2.C-IV-121; EMSK; EO: 181; KNAB; LUB: XII, 636; Mellin; MS; Schmidt 1871; Tarvel 1983: 75–76, 82