[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Levala2-sseRakküla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas (Karitsa mõis), 1241 Læuel (küla), 1583 Lewald, 1782 Lewwala.  C1
Küla on kuulunud Karitsa mõisale, mis oli XVIII saj Rakvere karjamõis ning eraldati Rakvere mõisast enne 1840. a. P. Johansen on nime võrrelnud Põhja-Tartumaa ja Saaremaa Levalaga ning soome kohanimega Levälä. L. Kettunen, kes on küla ekslikult paigutanud Paidesse, on nimele võrdluseks toonud perekonnanime Levänen, sm levämererohi’, levä-llään ’laiali’ ja leveä ’lai’. V. Pall on MMg Levala puhul oletanud ka isikunimelist algupära, vrd Leve Meell, Leweles. Levalaga on 1977 liidetud Sepa-Nõmme (1945), ↑Tamna ja Täru (VMr, u 1900 Терро) küla.MK
EAN; EO: 77; Joh LCD: 474–475; KNAB; PTK I: 119; Stoebke 1964: 47

Natturi [`natturi] ‹`Natturi ~ -sseHljküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Sagadi mõis), 1464 Natur, Natorin (küla), 1469 Nattwe, Nattur, 1699 Natter (küla), 1796 Nator, 1871 Nattori, u 1900 Наттури.  C1
Koos Pedassaarega alati Sagadi mõisale kuulunud rannaküla. L. Kettunen on pakkunud nime aluseks natt : nata ’tatt; vähipüügivahend’, tõenäolisem oleks aga rannikumurdes esinev tähendus ’mererohi, -muda’. E. Tarvel oletab, et külanimi võib olla saadud isikunimest, millele on lisatud soome ja eesti keeles levinud nimeliide -ri.MA
Bfl: I, 249, 276; BHO: 377;  EAA.1.2.C-IV-121; EMSK; EO: 181; KNAB; LUB: XII, 636; Mellin; MS; Schmidt 1871; Tarvel 1983: 75–76, 82

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur