[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Mereküla [mereküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Mere Pärküla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, kuni 2017 Tahkuranna vallas (Uulu mõis), 1922 Mereküla.  C3
Mõned Mereküla talud (Karu, Killi, Soobiku) on kujutatud 1849. a kaardil, ent külanimi on teada alles 1920. a-test. 1977–2015 kuulus Reiu küla alla, taastati algsest mõnevõrra väiksemal kujul. Nimi tuleneb arvatavasti sellest, et asus mere pool. Mereküla osad enne 1939. a olid Uuluküla ja Mõisaküla (asusid Uulu mõisa maal), need jäävad praegu Reiu küla piiresse.MK
 EAA.3724.5.1791, L 3, foolio I; KNAB

Määri [`määri] ‹`Määri ~ -sseSimküla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, mõis, sks Meyris, 1483 Meres (küla ja mõis), 1726 Meyres (küla ja mõis), 1796 Meäri, Meiris (küla ja mõis).  A3
Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1940. a-teks oli liitunud külaga, 1970 oli kirjas asundusena, al 1977 uuesti küla. Nime tugev aste eeldaks lühenemist mingist pikemast nimekujust, siiski võiks võrdluseks tuua loomanimetuse määras (mäer, mear) ’mäger’. Kuigi see sõna on tänapäeval a-tüveline, on murdeis siiski ka määr : määri. A. W. Hupel on maininud, et Määri mõis on nime saanud mäelt, mille nimi on Meäri mäggi. Kui algne oli mäenimi, siis sobiks ’mäger’ hästi. Määriga on 1977 liidetud Määri-Sagadiku (1970).MK
Bfl: II, 919; Hupel 1774–1782: III, 496; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Vi: 228; VMS; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur