[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Kandle [`kandle] ‹-leHljküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, mõis, sks Kandel, 1241 Kandalæ, 1345 Kandele, 1583 Kandel, 1726 Kandell, 1840 Kandle.  B2
Esmateated Kandle mõisast pärinevad 1583. a-st, kuid mõis võis olemas olla juba varem. Mõisa ostsid XX saj alguses Kavastu mõisa omanikud ning Kandle muutus Kavastu kõrvalmõisaks. Küla püsis mõisa kõrval osaliselt veel kuni a-ni 1871. 1920. a-te maareformiga rajati sinna Kandle asundus, a-st 1933 küla. L. Kettuneni järgi ei tule nimi mitte sõnast kannel : kandle, vaid kand : kanna, tuues võrdluseks sagedase sarnase esinemuse Soomes. 1977. a-st kuulub Kandle küla piiresse XIX saj II poolel tekkinud mõisamoonakate küla Matsu (isikunimest Mats : Matsu).MA
EO: 73; ERA.14.2.720 (Viru maavalitsuse ettepanek 31. III 1939 nr 12-525 asunduste kohta); EVK; Joh LCD: 401–402; KN; KNAB; PTK I: 137; Rev 1725/26 Vi: 102; Särg 2007: 41

Matsuri [mat´s´uri] ‹Mat´s´uri ~ -sse›, kohalikus pruugis-he~ Mat´s´uri’ Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Raakva nulk), 1652 Бѣлохвостово, 1781 Белохвастова, Maзuva, Mäzuva, u 1866 Мачурова, 1882 Мачура, Мочура, 1903 Matsurda, Matsurdi, 1904 Matsuri, Matsurdi, Бѣлохво́стово, 1922 Matšuri, 1923 Belohvostovo.  A1
Värska kirikuraamatuis (1780–1789) on lisaks venepärasele nimele esitatud seto nimed. Küla kuulus 1882 Säpina kogukonda ja Petseri kogudusse. Matsuri võib olla seotud isikunimedega Mats, Madis, muud lõunaeestilised lähted on ehk mats, matsu, matsak(as) ’(suur) tükk’. XVIII saj variantide Mazuva, Mäzuva puhul tulevad kõne alla мазур ’masuurlane’, мазарик ’(teise rahva) surnuaed’, мазанка ’saviahi’ (Pihkvamaal), маза, мазуха, мазура ’määrija’. Nimi võib tuleneda isikunimest Matvei (Матвей). Ammendavat seletust nimele pole. A. Šteingolde arvates on mõlemad nimevariandid soomeugrilist päritolu. Vrd Matsi ja Matsu talud Eestis, Kelba Matsuri talu (Hag), Sääritsa Masuri (Kod). Vene nimele Белохвостово leiab V. Dali sõnaraamatust vasteid peamiselt looma- ja linnunimetustest: бѣлохвостикъ ’härjavasikas; võldas’, бѣлохвостикъ ’püügilind, kotkas’, Бѣлохвостка ’ lehma või hobuse nimi’. Nimi võib tuleneda lisanimest Белохвостов. Matsuriga on 1977 liidetud ↑Vammustõ küla. Vrd Matsalu, Matsi2. – AK
Dal’ 1880–1882; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; Hurt 1904–1907: III, 335; KNAB; RL 1922; SeK: 81; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897b: 40; Vasilev 1882: 40; Vene TK 126; VMS; Värska KR 1780–1794: I; Wd; ÜAN

Sepaküla1 [sepaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Sepa Ridküla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Ungru mõis), 1633 Lande Sepp, 1642 Zeppe (küla), 1712 Seppa Külla, 1798 Seppakül.  C1
1977–1997 oli Topu küla osa. Sepaküla loodeosa on Matsu, 1930. a-teni omaette küla (1798 Matsokül). Vrd Sepa2. – MK
Bfl: II, 453, 546; BHO: 546; EAA.3.1.448:439, L 741; Mellin

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur