[KNR] Eesti kohanimeraamat

Magari ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Kan – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas (Erastvere mõis), 1638 Lemmest Makur, 1783 Maggari, Maggara, 1839 Maggari (küla).  C2
● Külana on Magari kirjas Rückeri kaardil 1839, varem on olnud talurühm ja talu Erastvere piirkonnas ehk Suurküläs. Magari nimi tuleb vene eesnimest Makar. 1638. a Lemmest Makur ongi revisjoni määratluse järgi olnud venelane (või Venemaalt tulnud). Lalli, Magari ja Vedelä talu on 1638 arvatud külla nimega Löwekyllo. See võib olla sama koht, mis varasemate allikate Leynenkull (1452) ja Laynen Kuella (1627). Magari lääneosa on 1930. a-te kaardil Lalli küla, edelapiiril Soodoma külaga on Loko, nimetatud karjamõisa järgi (1798 Lokko kõrts, 1839 Locko karjamõis). – ES
EAA.1267.1.286:6, 7, L 6, 7; LGU: I, 354; Mellin; Rev 1624/27 DL: 102; Rev 1638 I: 46; Rücker

Makita ‹-le› Ote – küla Valga maakonnas Palupera vallas (Hellenurme mõis), 1582 Makitakul, 1628 Mackitta, 1749–1762 Makita Dorf, Makkitakülla, Makkita, 1869 Mäkkita.  A1
● Põlisküla, mis XVIII saj lõpul kuulus Hellenurme mõisa, XIX saj Neeruti mõisa ja sama sajandi lõpul Päidla mõisa alla. A-tel 1977–2007 oli Lutike koosseisus, seejärel taastati omaette külana. Nimest on olemas rööpvariant Mäkita, mis viitaks mägedele, kuid see on ilmselt rahvalik ümbertõlgendus. Mõni Maki-alguline kohanimi leidub Eestis veel, nt Hanila khk-s Makimägi ja Laiuse khk-s Maki talu. Viimase nimi pärineb võib-olla isikunimest Makar. Kui Makita nime puhul lähtuda samast isikunimest, võiks liide -ta pärineda sõnast tare või tagune, ent seda arvamust ei kinnita miski. Nimi on püsinud muutumatuna sajandeid ja selle algupära jääb ebaselgeks. – MF
BHO: 334–335; EAA.1260.1.9:236, 280, 281, L 237p, 281, 281p; EVK; KNAB; PA I: 75; PTK I: 134