[KNR] Eesti kohanimeraamat

Maidla1 [`maidla] ‹`Maidla ~ -sse› Hag – küla Harju maakonnas Saue vallas, mõis, sks Wredenhagen, 1732 Maidle m.  C1
● Maidla mõisat on mainitud 1586, selle naabruses olnud Pärinurmet 1465. Veel 1716 olid need eraldi mõisad, hiljem on Pärinurme mõis kadunud. Maidla küla paikneb mõisast u 2 km põhja pool. 1920.–1930. a-tel olid Maidla asundus ja küla eraldi, pärastpoole liideti (1970 Maidla I). Al 1977 Maidla küla. Oma eestikeelse nime on Maidla mõis saanud omanikelt: XV saj-st on need olnud Maydellid. Mõisa saksakeelse nime Wredenhagen (1586) seostab P. Johansen Mecklenburg-Schwerinis oleva kirikukülaga. Maidla vana küla on varem koosnenud osadest, neist kõige vanem on Saluste (praegu talu, 1465 Salentacken, 1725 Sallusta), mille P. Johansen seob oletamisi 1241. a Taani hindamisraamatu nimekujuga Sochentakæs. Küla kirdeosa on kandnud Jänesmaa (1725 Innisma) nime, praegu on seal samanimeline talu. Vrd Maidla2, Maidla3, Pärinurme. – PP
Gustavson 1978: 9–10; Joh LCD: 607–608; LCD: 45r; Rev 1586: 117; Rev 1725/26 Ha: 243; Thor-Helle 1732: 312

Maidla2 [`maidla] ‹`Maidla ~ -sse› Lüg – küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, mõis, sks Wrangelstein, 1241 Maydalæ (küla), 1465 Maydel (mõis), 1796 Maidel.  C4
● Maidla küla nimest on lähtunud Maydelite suguvõsa nimi, viimane on andnud mitmetele paikadele tänapäeva nime. Algne Maidla küla hääbus vahemikus 1523–1529. Maidla mõisat on mõnede uurijate arvates mainitud 1465, alguses oli selle saksakeelne nimi olnud külanime järgi (Maydel), kuid 1878 nimetati mõis hilisema pikaaegse omaniku järgi ümber (Wrangelstein). XX saj asundus ja al 1977 küla. Maidla nime on seostatud kalanimetusega maidel : maidla ’rünt’ (M. J. Eisen, J. Mägiste, L. Kettunen, ka aadlisuguvõsa vapil on kalad), kuid võrdluseks võiks tuua lisaks mehenime Maid, kuigi see nimi võib olla hilisem, vrd Mait ‹ Matthias. Siiski ei saa välistada, et hilisemad ristinimed on kohandanud end vastavalt eesti muinasnimedele. Vrd Maidla3. – MK
BHO: 690; Eisen 1920: 91; EO: 331; Joh LCD: 498–499, 880; KNAB; Mägiste 1929: 6; Rajandi 1966: 120; Wd

Maidla3 [`maidla] ‹`Maidla ~ -sse› Juu – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Juuru vallas, mõis, sks Maidel, 1241 Mahethæ (küla), 1452 Maydel (mõis), 1546 Meidel.  B3
● Mõisast on teateid 1452; küla kadus XVI saj. 1920. a-tel tekkis Maidla asundus, mis 1977 muudeti külaks. Küla algne nimi on *Maheda (vrd ka Maheda Hlj khk-s, ↑Haljala¹), P. Johansen seletab seda maapinda iseloomustava sõnaga mahe. Eestikeelsest kohanimest on oma nime saanud Eestis mitmel pool mõisaid omandanud Maydellide suguvõsa (ilmselt alalütleva vormist Mahedal). Hiljem on omakorda eestikeelne nimi saksa nime mõjul teisenenud Maidlaks (1732 Maidle m.). L. Kettunen, tõsi küll, oletab lähtevormiks *Mahedala, millest on tulenenud nii praegune eestikeelne kui ka varasem saksakeelne nimi. Kettuneni uurimust kommenteerides on J. Mägiste võimalikuks lähteks pidanud ka sõna maidel (ehk madel) ’rünt’, ent sel juhul jääb seletuseta varasema nimekuju -h-. – PP
Bfl: I, 1272; EO: 12, 78, 331; Joh LCD: 283, 491–492; LCD: 41v; Mellin

Maidla4 [`maidla] ‹-sse› Kul – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Tockumbeck.  C4
● 1594 sai Tönnis Maydell küla nimega Kaikillaby. XVII saj algul tekkis mõis, mis eestikeelse nime sai omanikusuguvõsalt, kelle valduses oli mõis 1594–1801. Suguvõsanimi on oletatavalt eesti päritolu, vrd maidel : maidla ’rünt’. Mõisa saksakeelse nime Tockumbeck (XVI saj I poolel Toukennbeke, vahest ka 1284 Mandes to Komeki) lähtekohaks on oletatud vana eesti kohanime *Tokunmäki. Veel XVIII saj tunti mõisat eesti keeles *Mäemõisana (1732 Mäe mois). 1977–1997 oli Maidla küla ametlik nimi Tika ühe talu järgi; ümbernimetamisega taheti vähendada Eestis mitmel pool esineva Maidla nime kordumist. Mõisast põhjas oleva Maidla vana küla nimi (1594 Kaikillaby, 1798 Kaekül, 1871 Kaeokül) on XX saj-ks rahvasuus hääbunud. Maidlaga on 1977 liidetud Kullamaa kirikumõisa järgi olnud Salutaguse küla (1586 Salotacka, 1798 Sallentuck). Vrd Maidla3. – MK
BHO: 597; EAN; EO: 331; EVK; KN; KNAB; LUB: III, 439b; Mellin; Rev 1586: 56; Stackelberg 1928: 190