[KNR] Eesti kohanimeraamat

Haljala1 [`haljala] ‹-sse› Hlj – alevik Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas (Haljala kirikumõis, Idavere mõis), 1241 Halela, 1402 Halgel, 1445 Halligell, 1447 Haliel, 1674 Halja, 1796 Haljal, 1913 Гальяль.  B3
● Haljala küla kasvas alevikuks XIX saj lõpul. Nime järelosaks ei pea L. Kettunen mitte lõppu -jalg : -jala, vaid -la. V. Palli järgi on la-lõpuliste nimede algusosa sageli olnud isikunimi. A. Kartano on võrrelnud Hal-isikunimesid (Hali(kko), Halli) sõnaga hall : halli ’hallipäine, halli habemega’ (vrd sm kohanimi Hallila). R. Alitalo on sidunud soome Hali-kohanimede (nt Halinen) tähenduse veeäärsete maa-aladega, mis samuti võiks Haljalale sealse allikarohke järve tõttu sobida. Vrd ka rannikumurde `(h)al´ligas ’allikas’. 1966 liideti alevikuga osa Idavere ja Maheda külast, 1977 Maheda küla terviklikult. Mahedat on mainitud juba Taani hindamisraamatus (1241 Maidalæ, 1488 Maydel, 1765 Maheda, 1871 Mahheda). Maheda nimi võib tulla Johanseni ja Kettuneni järgi sõnast mahe : maheda ’sõbralik’, mis võis olla aluseks isikunimele. Vrd Haljala2, Idavere, Maidla3. – MA
Bfl: I, 93, 1445; ENE: II, 499; EO: 11–12, 54, 71, 78; EVK; Joh LCD: 283, 344–345, 492; KNAB; Mellin; Pall 1996: 389; SPK: 65–66

Idavere ‹-`verre ~ -sse› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, mõis, sks Itfer, 1241 Itereuaræ, 1499 Itterver, 1635 Idefer, 1652 Itfer, 1732 Iddawerre, Ot Loodna (mõis, Lode suguvõsa järgi).  B3
● Taani hindamisraamatus on mainitud külasid Itereuaræ (Idavere) ja Honolius. Viimase asemele rajati mõis, mille nimi oli esmamainimisel 1474 veel küla järgi Onalja, 1499 aga kõrvalasuva küla järgi Idavere (Itterver). Idavere küla hävis ajavahemikus 1774–1782, talud viidi üle Maheda külla, mille seda osa hakati kutsuma Idavere külaks (praegu osa Haljala alevikust). Mõisamaadest moodustati 1920. a-tel Idavere asundus, mis 1977 nimetati külaks. L. Kettuneni järgi ei tule Idavere nimi mitte ilmakaart tähistavast sõnast ida, vaid ilmselt isikunimest *Itere, *Itara, *Ittera vmt + -vere. 1977 liideti Idaverega Haljala-Raja (1796 Raja) ja osaliselt Männiku küla. Vrd Haljala1. – MA
 EAA.1224.1.170, L 1; EVK; EO: 172, 275; Joh LCD: 370, 389–390; KNAB; Mellin

Maidla3 [`maidla] ‹`Maidla ~ -sse› Juu – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Juuru vallas, mõis, sks Maidel, 1241 Mahethæ (küla), 1452 Maydel (mõis), 1546 Meidel.  B3
● Mõisast on teateid 1452; küla kadus XVI saj. 1920. a-tel tekkis Maidla asundus, mis 1977 muudeti külaks. Küla algne nimi on *Maheda (vrd ka Maheda Hlj khk-s, ↑Haljala¹), P. Johansen seletab seda maapinda iseloomustava sõnaga mahe. Eestikeelsest kohanimest on oma nime saanud Eestis mitmel pool mõisaid omandanud Maydellide suguvõsa (ilmselt alalütleva vormist Mahedal). Hiljem on omakorda eestikeelne nimi saksa nime mõjul teisenenud Maidlaks (1732 Maidle m.). L. Kettunen, tõsi küll, oletab lähtevormiks *Mahedala, millest on tulenenud nii praegune eestikeelne kui ka varasem saksakeelne nimi. Kettuneni uurimust kommenteerides on J. Mägiste võimalikuks lähteks pidanud ka sõna maidel (ehk madel) ’rünt’, ent sel juhul jääb seletuseta varasema nimekuju -h-. – PP
Bfl: I, 1272; EO: 12, 78, 331; Joh LCD: 283, 491–492; LCD: 41v; Mellin