[KNR] Dictionary of Estonian Place names
|
|
Leitud 1 artikkel
Maardu viipenimi. Kohamärk osutab suitsevatele korstnatele või fosforiidi helkimisele pimeduses.
A3● Asula sai alguse 1939, kui Maardu mõisa Kroodi küla maale hakati ehitama Eesti Fosforiidi uut tehast. Sai 1951 aleviks, 1961 allutati Tallinnale, linnastaatuse sai 1980. Kohalike teateil tuli Maardu nimi alles pärast sõda, enne kasutati nimesid Liivakandi (talu järgi, 1876 Krug Liiwakant) ja Kroodi (küla järgi, 1876 Dorf Kroodi). Pikk a linnanimes pärineb ilmselt saksakeelsest mõisanimest, külaelanikud on nimes hääldanud a-d lühikesena. Ka on küla- ja linnanime puhul erinev kohakäänete kasutamine. Maardu järvest, mida kõrtsi järgi rohkem Liivakandi järveks kutsuti, laskis 1893 mõisnik v. Brevern (rahvakeeles Preevel) kaevata kraavi mereni, kuid 1894 avas keegi vesiväravad ja järv jooksis tühjaks, moodustades jääraku, Kroodi oru. 1939 järv taastati. Kroodi on olnud algul üksiktalud (1692 isikunimed Wanna Groti Mattz und Nohr Groti Mattz), pärast küla, praegu Maardu linnajagu. Maardu linnajaod on veel ↑Kallavere, ↑Muuga ja Tarasoo (koh Tarasuo, samuti endine küla). Vrd Maardu1. – MJ
BHO: 262;
EAA.1.2.C-III-12; EAA.2072.4.107, L 1; ENE-EE: VI, 76; KN; Ojap 2008: 5