[KNR] Словарь эстонских топонимов

Maardu1 [`maardu] ‹`Maardu›, kohalikus pruugis `Martu ‹`Martu› Jõe – küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas, mõis, sks Maart, 1241 Martækilæ, 1271 Mart, 1397 Mærte (mõis), 1700 Mart Hoff, 1725 Martult (alaltütlev), 1798 Marto M.  A3
● Mõisat on mainitud 1397 seoses ordumeistri eesõigusega aladele Viimsi poolsaarel. 1497 pidi mõis vahekohtu otsuse peale loovutama suurema osa poolsaare metsast ja kõnnumaast Pirita kloostrile. Siiski jäid Maardule poolsaare idaranniku külad ehk Randvere, nagu kutsuti kogu ala Randverest alates põhja poole. Maardu mõisa alad on ulatunud praeguse Mäheni välja, hõlmates Pärnamäe mäealuse talud endisel merepõhjal, seega küllalt lähedal Viimsi mõisale. Ka on Maardul olnud poolsaarel piir Saha mõisa valdustega. XIX saj-st on teateid, et mõisa külad jagunesid kaheks. Uusküla ja sellest lääne pool, ranna ääres oli Rannavald, ida pool, rohkem sisemaal Maavald. Maardu mõisa talupoegi kutsuti martlasteks. Maardu mõisa kõrval lõunas säilis pikka aega samanimeline küla (nt 1692 Mardt Byy); üksnes XVIII saj II poolel näib ta olevat kadunud. 1920. a-tel tekkis mõisa maale asundus, mis pärast 1940. a-id oli kirjas külana. J. Jõgever peab nime lähteks soome sõna marto, omastav marron ’sigimatu, viljatu’, mis võis esineda ka isikunimena. Maardu mõisast itta või kagusse paigutab P. Johansen 1241 mainitud *Saarna küla (Sarnæ), millest andvat tunnistust kohanimed Saare mägi ja Otsa-saare-raba. Viimased teated külast on a-st 1529 (Sarnus). – MJ
Bfl: I, 16;  EAA.1.2.C-III-10; EE: V, 805; Joh LCD: 495–496, 591; Jõgever 1913; Kasenurm 1948: 11; KNAB; LCD: 46r; Stuart 1699; Wieselgren 1951: 248; Wrede 2006: 124