[KNR] Словарь эстонских топонимов

Märjamaa1 [märja‿`maa] ‹-le› Mär – alev Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Märjamaa kirikumõis, Märjamaa mõis), 1765 Merjama, u 1900 Мерьяма (küla).  B4
● Asula tekkis XIX saj lõpus kiriku ümber Märjamaa mõisa ja kirikumõisa maadele. Alevik kasvas eriti peale Rapla–Virtsu raudtee avamist 1931. Aleviõigused sai ametlikult 1945. Alevi lõunaosas on endine Uue-Märjamaa ehk Uuemõisa poolmõis (sks Neu-Merjama), mis lahknes Märjamaast 1825. Vrd Märjamaa2. – MK
BHO: 351; KNAB

Märjamaa2 [märja‿`maa] ‹-le› Mär – kihelkond ajaloolisel Läänemaal, sks Merjama, 1364 Meriema, 1381 Meryenmaa, Mergemma, 1420 Marienma, 1518 Mariama.
● XIII saj kuulus piirkond koos Vigala ja Kullamaa aladega Maritima alla. Arvatavasti tekkis kihelkond XIII saj lõpus. 1420. a kirjapaneku põhjal on spekuleeritud võimalusega, nagu oleks nime lähtekohaks Maria või Maarja. Igatahes on arvatavalt XIV saj ehitatud kirik pühitsetud Maarjale. Kirjapanekute põhjal võiks siiski arvata ka, et esisilbi ä on algne, vrd märg : märja. Vrd Märjamaa1. – MK
BHO: 350; Hansen 1900: 158