[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lüübnitsa [`lüübnitsa] ‹`Lüübnitsa ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Lüübnitsä ‹-he› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1510 и на Любницах, 1585–1587 Любница-Мокушево, пус. Любница (küla ja puustus), 1646 деревни Любница, 1652 Лебжица, 1764 Любницы (issaad), 1782 Любницъ, 1783 Любеницъ, Лыбеницъ, u 1790 Любанца, 1886 Lüübnitsa, 1903 Lübnitsa, 1921 Lubnitsõ, 1923 Ljubnitsa; vn Лю́бницы.  A1
● Juba XVI saj oli olemas nii Lüübnitsa küla, puustus kui ka issaad. XVI–XVII saj kuulus ⅔ Peeter-Pauli kloostrile Talabskil ja ⅓ kroonule, XVIII saj oli küla Petseri kloostri ja mõisnike ühiskasutuses. XIX saj oli küla kogukonna keskus ning allus Kulkna kirikule. XIX saj lõpus elasid seal õigeusklikud venelased; varasemast ajast on teateid ka vanausulistest. Kohanime lähteks võib olla isikunimi, nt N. Tupikovi sõnaraamatus on XIII saj isikunimi Любь ’armas’ ja XIV saj Любко. A. Šteingolde arvates ei tulene see sõnadest любовь, любить; pigem on tegemist substraadiga. Kohanimena on see suhteliselt haruldane, meist ida pool Valdais on kohad, nagu Ljubnitsa (Любница) ja Ljubnitsõ (Любницы); Petserimaa lõunaosas asub Ljubenetsi järv (Любенец). Vene kroonikates tähistas sõna Любь liivlasi, Любская земля Vana-Liivimaad. ¤ Pärimuse järgi on küla oma nime saanud tsaar Peeter I-lt, kes käinud siin suviti puhkamas ja randade ilu nautimas (vn любоваться). Arvatakse, et külale pandi nimi selle ilusa vaate pärast, mis avanenud Lüübnitsa mäelt järvele. – AK
Arakčeev 2008; Bolhovitinov 1831: 111; Hurt 1903: 165; Kaštanov 1961: 233; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 146; SeK: 76, 77; Truusmann 1897a: 44; Tupikov 1903: 237; Vasilev 1882: 172–173; Värska KR 1780–1794; ÜAN