[KNR] Словарь эстонских топонимов

Loo1 ‹-le›, rahvakeeles ka Linnuka Jõe – alevik Harju maakonnas Jõelähtme vallas, 1923 Saha-Loo.  C3
● Saha tütarkülana tekkinud Saha-Loo küla Loo talus (ostetud 1909 Lagedi mõisalt) oli 1937 Eesti suurimaid kanafarme. Pärast Teist maailmasõda kujunes seal Saha-Loo asund, mis hõlmas osa endisest Saha-Loo külast (↑Liivamäe). 1977 moodustati Saha-Loo asundi ja osaliselt Lagedi asunduse liitmise teel Loo alevik. Nimi pärineb talunimest ja viitab sealsele tüüpilisele maastikule, loopealsele. Loo piires asuvad ka ↑Lagedi mõis ja kuulsad Proosa kivikalmed. Proosa küla on *Koseküla nime all mainitud juba XIII saj (1241 Koskil, 1394 Coskulle). Algselt väike küla on hiljem ilmselt jäänud üksiktaluks ja seda on hakatud kutsuma isikunimest Ambrosius lähtunud nimega Proosa, algul paralleelselt vana nimega (1664 die Gesinde Kozo oder Proso, 1798 Prösu). Isikunimena esineb Proosa ka varem (1609 Brosi Laur, 1651 Prosa Hans, 1725 Prosa Mart). – MJ
BHO: 316, 467; EE: V, 509; ENE-EE: V, 620, VII, 486; Joh LCD: 450; Jõelähtme 2010: 106–110; LCD: 45r; LUB: VI, 287; Mellin; Wrede 2006: 46; ÜAN

Loo2 ‹-le›, kohalikus pruugis `Loo‿küla ~ `Luo‿küla Jõe – küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Kostivere mõis), 1689 Loh Krog (kõrts), 1725 Loo körts, 1810–1838 Lo, 1798, 1844, 1871 Loo (karjamõis).  A3
● 1977–1997 oli Vandjala küla osa. Algselt kõrts ja hiljem karjamõis, millest XIX saj lõpuks on välja kasvanud küla. 1840–1847 pidas Kostivere vana Loo kõrtsi Järvamaalt pärit Juhan Leinberg ehk prohvet Maltsvet. Kõrtsi asukoht on praeguses Loo külas. Nimi on saadud kohalikult maastikult, loopealselt. Vrd Loo1. – MJ
 EAA.1.2.C-III-2; EE: V, 509; KN; Schmidt 1844; Schmidt 1871; Välk 2009: 7; Wrede 2006; ÜAN