[KNR] Словарь эстонских топонимов


Запрос: в

Leitud 3 artiklit

Loksa1-le›, kohalikus pruugis ka-lle›, rahvakeeles ka Aasuküla Kuuküla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kõnnu mõis), 1630–1631 Lox Peter (Kolga vabatalupoeg), 1637 Locksa Peter (Kolga mõisa talupoeg), 1687 Loxa (Kõnnu mõisa kolm kaluritalu), 1694, 1699 Loxa Byy, 1798 Loksa (küla ja kabel).  B2
Küla asub Valgejõe suudme lähedal, mis oli oluline kudema tulnud lõhe ja silmu püügikoht. Hiljem on püügiõigus olnud ainult Kalamäe (Kalame) talul, mis jäi tellisetehase ümber tekkinud alevi keskele. Hiljemalt XVII saj on küla kõrval kabel, mida on Kuusalu kirikukroonika andmetel parandatud 1629. Vältimaks segiminekut Loksa alevi, praeguse linnaga, nimetati Loksa küla 1977 ↑Kotka külaks; 2000 Loksa küla põhiosas taastati, lõunapoolne ots jäi edasi Kotka nime alla. Loksa nimes peitub sõna loks : loksu ’madal, vesine koht, soo’. Algul on nime ka vastavalt käänatud (omastav Lokso), kuid hiljem on see teisenenud Loksa kujule. Vrd Kotka1, Loksa3. – MJ
EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 27; EMS: V, 22, 362; EVK; KN; KNAB; Mellin; Stuart 1699; Tarvel 1983: 64; Vilbaste 1956: 150–151

Loksa2-leVMrküla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, kuni 2017 Tamsalu vallas (Põdrangu mõis), XVI saj Locksza, 1591 Loxi (küla), 1726 Loxa (küla Porkuni mõisa järgi).  C2
1977–1997 oli ametlikult Loksaküla nime all, et eristuda teistest samanimelistest kohtadest. Nimega võib võrrelda sõna loks : loksu ’madal heinamaa, soine koht, kuival ajal ära kuivav järv’, mis esineb vähemalt Kadrina ala kohanimedes ka liigisõnana. Vrd Loksa1. – MK
Rev 1725/26 Vi: 245; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/6:116, L 113; Ungern-Sternberg 1912b: 387, 454

Loksa viipenimi. Kohamärk osutab Valgejõel asunud vesiveskile.
Loksa3-leKuulinn Harju maakonnas.  B2
Loksale ehitati 1874 tellisetehas, mille ümber kasvas XX saj algul välja alevik, al 1948 alev. Linnaõigused sai Loksa 1993. Linn hõlmab ka osa Loksa küla varasematest taludest. Rahvasuu räägib, et kui tsaar Aleksander II mõrvati, oli Talvepalee alla tehtud tunnel Loksa tellistest. Ka olevat pool Helsingi linnast neist ehitatud. Loksa linna edelaosa Valgejõest lõunas kutsutakse Loksa-Nõmmeks. Vrd Loksa1. – MJ
EVK; KNAB; Tarvel 1983: 64; Vilbaste 1956: 150–151

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur