[KNR] Eesti kohanimeraamat

Hara1 ‹`Harga›, kohalikus pruugis Ara Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kolga mõis), 1630–1631 Harra (pere), 1637 Harra (küla), 1699 Haraholme, 1798 Hara (saar ja küla).  A2
● Hara on kõrge saar Hara lahes Hara küla kohal asuva kitsa, aga sügava väina, Hara salme taga. Rannaküla on saanud oma nime saarelt. Külas on hiljem olnud sadam. P. Johansen viitab rootsi murdesõnale har ehk hara ’rannaäärne kalju või madal’. Hara küla osad on Haagi (1687 Haaki Heik) ja Lohja, mida on varem omaette küladeks peetud. Hara lahe nimi on harva olnud ka Papilaht (sks Papenwiek), ilmselt viitena Ojamaa Roma (Guthvalia) kloostri aegadele. Vrd Hara2. – MJ
BHO: 102, 429; Johansen 1930b: 6; Johansen 1951: 160; Stuart 1699; Tarvel 1983: 63–64; Vilbaste 1956: 240

Ämmaoja [ämma‿oja] Kuu – jõgi Harju maakonnas Kuusalu vallas.  A3
● Kolga jõe vasakpoolne lisajõgi, suubub Vahastu külas. Läheduses, veidi põhja pool, suubub Lohja järve Ämmoja, Tammistu külas on Ämmässoo. Soome Ämmä-nimesid uurinud K. Mallat on seal leidnud neid umbes poolteist tuhat, millest ligi 70% tähistab loodusobjekte, sageli vesiseid. Nimeobjektide hulgas on nii väga suuri kui ka väga väikesi. Nime algusosa ämm : ämma (sm ämmä : ämmän) tähistab soome ja teistes sugulaskeeltes vanaema või üldse vanemat naist, eesti keeles abikaasa ema. Liigisõnaga -oja on Mallat leidnud 31 soome nime, neist omastavalise täiendosaga (Ämmänoja) 30 ja nimetavalisega (Ämmäoja) ühe. Soome Ämmä-nimed moodustavad ka paare Äijä-nimedega, kus äijä tähendab vanaisa või vana meest. Vrd Äijärv. – MJ
KN; KNAB; Mallat 2007: 121–152, 165, 220–232.