[KNR] Eesti kohanimeraamat

Koluvere1 ‹-`verre ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Kolovere Kul – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Kullamaa vallas, mõis, sks Lohde-Schloß, 1578 Коловери, 1732 Kollowerre lin, 1798 Kollowerre Lin.  C1
● Mõisa kohta on teateid a-st 1496 (Lode). Mõisa maadel tekkis 1920. a-tel asundus (1970. a-tel asund), mis 1977 liideti Koluvere külaga. A. Saareste on nimega samastanud Kullamaa vakuraamatus oleva kirjapaneku XVI saj I veerandist (kulleuer). Lisanimena tuleb Koluvere XVI saj esile veel Põhja-Tartumaal (1585 Jurko Kolower), kuid pole selge, kas see on ühendatav Kullamaa Koluvere või mõne teise Koluvere või Koloverega. Väga sageli on -vere ees isikunimi. M. Veske on nimele võrdluseks toonud sm kolo ’kettakujuline tipp’, kolo ’süvend, auk’ ja eesti kolu ’süvend’, kolu tee ’maaalune käik’, kolu ’rämps’. Mõisa saksakeelne nimi Lohde tuleneb omanikusuguvõsa Lode nimest. Koluverega on 1977 liidetud ↑Vaikna küla. Vrd Kolo, Kolovere, Kolu, Koluvere2. – MK
BHO: 316; DLV 1998: 147; Ligi 1961: 365; Mellin; PA I: 193; Saareste 1923b: 143; Thor-Helle 1732: 318; Weske 1877b: 16

Sutu ‹`Suttu ~ -sse› Pha – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas (Pihtla mõis, Tõlluste mõis).  C4
● Sutu on külanimena uus (1977), tekkinud talunimest. Sutu talud paiknesid praegusest külast läänes, Kailuka küla põhjaosas (1798 Sutto). Lisanimi Sutto on esinenud XVIII saj Püha Vanamõisa külas (1731 Sutto Rein) ja Kiritu külas (1744 Sutto Hain). Nime tähendussisu on mõneti ebaselge, võrdluseks võiks tuua soome suttu ’segadus, ebapuhas toit, koht jms, toidujäätmed, vesine lumi, soga jne’. Eesti sutt-sõnad on kõik i-tüvelised, vrd kalanimetus sutt ja sutt ’hunt’, millest K. Pajusalu on oletanud oi-lõpulist isikunime *Suttoi › Sutu. Enne 1977 on küla nimi olnud Loona (1855–1859 Лона, 1923 Loona). Nimi pärineb mõisalt (sks Lodenhof ehk Lohdenhof, eestikeelses ajalookirjanduses Loode mõis), täpsemalt selle omaniku nimest: al 1645 sai Otto Lohde ühe adramaa Ilpla vakuses, millest tekkiski mõis. Pärast 1765 ühendati see Pihtla mõisaga. Loona küla on vahel kokku arvatud Hõbeniku külaga. Vrd Püha1. – MK
Buxhövden 1851: 125–126;  EAA.298.2.71, L 6; EM: 124; KNAB; Mellin; Rehepapp; SK I: 395; VMS; ÜAN