[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Liva-leHelküla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Põdrala vallas (Patküla mõis), 1715 Liwwa Markus (talupoeg Patküla mõisas), 1977 Liva (küla).  A2
Nime päritolu on teadmata, alal on olnud küll mitmeid Liiva talusid. Ü. Tarkiainen on samastanud nimega 1688 Liwa Kylla, ka 1724 on Patküla mõisa all märgitud Liwa Külla. Kirjaviisi järgi tuleks neid lugeda Liiva. Patküla mõisa alal on Liva või Livva esinenud lisanimena, vrd 1744 Liwwa Peter und Jürry, 1795 Liwwa Juhan̄, 1811 Liwwa Johann. Hiljem on seda lisanime kirjutatud Liwa. Vrd sm liva ’puder, lima’. Väike võimalus on, et lisanimi on kujunenud alal varasemalt esinenud lisanimest, vrd 1638 lähedase mõisa (sks Blanckfeldhof) all talupoeg Libba Hans, võis olla sama mees, kes 1624 Lybbo Hans. XX saj on Liva olnud talunimi. Varasem nimi oli kuni 1977 Alaküla (Ala küla). Nimi oli antud Patküla mõisavalla Väikese Emajõe ääres asuvale osale. Mõisavalla kõrgemal asuvad osad kandsid Keskküla (↑Jõgeveste) ja Mäeküla (↑Patküla) nime. Livaga on 1977 liidetud osa Luitsepa ehk Liutsepa külast (1970).MK
EAA.567.3.91:13, L 10p; EAA.1865.3.176/9:21, L 110p; EAA.1865.3.177/12:12, L 11p; EAN; ERA.T-6.5.78, L 1; KNAB; Ojansuu 1920: 141; Rev 1624 PL: 86; Rev 1638 II: 133; RGADA.274.1.181/1:94, L 87p; RGADA.274.1.214:37, L 219p

Lüütsepa [`lüütsepa] ‹-`seppa ~ -le›, kohalikus pruugis `Lüütsepä-`seppäRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Varstu vallas (Vana-Roosa mõis), 1627 Ludsep, 1684 Lytzem Thom, 1688 Liutsep Tomas, 1765 Lütseppa, 1796 Lüütseppa, 1839 Luitseppa.  B3
1627. a revisjon nimetas äsja rajatud talu (Ludsep), mille nimi oli nähtavasti peremehe lisanimi. 1684 on talu olnud küla praeguses asukohas, nime on varieeritud. Talu jagunemine algas XVIII saj. Ametinimetusest lähtuva lisanime puhul on kõige tõenäolisemalt tegu alamsaksa väljendi lütt+schmidt pooltõlkega, milles teine osa on asendatud eesti sõnaga sepp. Sõna *lüttschmidt võiks olla tähendanud sama mis vanaülemsaksa Kleinschmidt, sõna-sõnalt ’väike sepp’, tegelikult lukksepp, väikeste asjade sepp. Saksamaal esineb perekonnanime Lüttschmidt ja Luttschmidt. Rahva seas liigub pärimus, et Lüütsepa nime lähteks on luitssepp ’lusiksepp’. See pole eriti tõepärane, sest ui-ga kirjutatud nimekujud on küll hästi levinud XIX saj, aga varasematest kirjapanekutest on näha algne ü. XVII saj lõpu nimekujudest võib välja lugeda ka ametinimetuse liudsepp ’liuategija?’. Vrd Liismiti, Mäe-Lüütsepä. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:206, L 201p; EAA.1268.1.403:591, L 529p; Rev 1624/27 DL: 95; Rücker; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/36:584, L 583p

Virulase-leNõoküla Tartu maakonnas Kambja vallas (Unipiha mõis), u 1900 Вирулазе (talu).  C3
Hiline küla, mis moodustati 1939. a paiku Kambja valda üle läinud Unipiha asunduse osast Virulase kandikohtade põhjal. Kohanimi lähtub sõnast virulane ’Virumaa elanik’. Praeguse Virulase küla maadel asusid varem Aarike veski ja Unipiha mõisa Liutsepa karjamõis (1839 Luitsep). Esimene kohanimi tuleneb isikunimest Ari (vrd Arikjärve), teine ametinimetusest liudsepp ’liuategija’ või luitssepp ’lusikategija’.EE
Eesti talundid 1939: 93; Eesti TK 50; ENE-EE: X, 456; EO: 219; ERA.14.2.717 (Tartu maavalitsuse ettepanek 19. VI 1939 nr 3102 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; Vene TK 42

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur