[KNR] Eesti kohanimeraamat

Linnamäe1 [linna‿`mäe] ‹-le›, kohalikus pruugis varem ka Leena‿`mäe LNg – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (Räägu-Kärbla mõis).  A4
● 1920.–1930. a-tel oli see alevik Tallinna–Haapsalu ja Riguldi–Lääne-Nigula teeristil, hiljem kadus nimekirjast ja moodustati uuesti külana 1977 ↑Kapri ja Piilama külast. Piilama ehk Piilamaa küla kohta on andmeid XVI saj-st (1518 Pilemeck). Varem oli Linnamäe lähedal Mälgu küla (1726 Piilama all Melko Niggo, Melcko Mart, 1871 Melgo, hiljem oli Mälgu jälle talu Piilama külas). Linnamäe piiresse jääb endine Räägu mõis (sks Hohenheim), mis eraldati Kärblast 1816 ja oli XIX saj II poolest uuesti Kärblaga sama omaniku käes peamõisana. Enne 1816 oli Räägu karjamõis (1798 Reko). ¤ Rahvapärimuse kohaselt olla algne nimi olnud Leinamäe, kuna lähedal olnud matusepaik. – MK
BHO: 456; EAA kinnistud; EM: 85; ENE: VI, 113; KN; KNAB; Rev 1725/26 Lä: 167, 170; Schmidt 1871; Stackelberg 1928: 196

Linnamäe2 [linna‿`mäe] ‹-le›, kohalikus pruugis Liina‿`mäe ‹-le› Urv – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas, mõis, sks Linnamäggi, Linamäggi, 1720 Linamae Jurri, 1723 Linnemeh Land.  B1
● Linnamäe mõis eraldati Vaabina mõisast 1748 ja müüdi 1756 kui iseseisev rüütlimõis. 1685. a piirkonnakaardil on hilisem mõisa asukoht veel täesti tühi ja ümbritsetud peamiselt alemaadest, kuigi sellest kagus näitab kaart rohkem põlispõldu kui muidu keskmisel talul. 1737 valminud XVII saj lõpu kaardi koopia näitab siin juba talu peremehega Eemisa Andres. See on olnud ümberasuja Heeska ja Lauri talude naabrusest, kus sama perioodi kaartidel *Immise talu enam ei ole, küll aga oli varem (1627 Imsi Jack). 1720 on üks Sõmerpalu talupoeg abiellunud Linamae Jurri Neutsik Anno’ga Vaabinast. Hiljemalt selleks ajaks oli hilisema mõisa koha peale tekkinud talu asustanud uus Liinamäe lisanimega peremees. Lisanimi on mujalt kaasa toodud, sest Vaabina põlises lisanimevaras seda ei esine ei XVII ega XVIII saj nimekirjades. Vaabina linnuse kohta Vaabina mõisas selle nime all ei tunta ja mäenime Liinamägi pole ka mujalt Vaabina ega Linnamäe territooriumilt registreeritud. Varaseim teade mõisa kohta pärineb 1723. a vakuraamatust, mille järgi Linnamäe talu maa on karjamõisa jaoks ära võetud. Sageli on just mõisanime tõttu otsitud Vaabina vasallilinnuse asukohta Linnamäe mõisast. Juhul kui uus talu sai nime Liinamäe lisanimest, siis rajatavale mõisale võeti noor talunimi meelsasti üle atraktiivset ennistähendust ’linnusemägi’ silmas pidades. 1920. a-tel tekkis mõisa maale asundus, mis pärast 1940. a-id oli kirjas Mõisaküla nime all. Al 1977 Linnamäe küla. – ES
BHO: 311; EAA.1270.2.1:6, L 6;  EAA.308.2.88, L 1; EM: 107;  LVVA.6828.4.467, L 1; RGADA.274.1.174:569, L 563p

Linnumäe [linnu‿`mäe] ‹-le› Phl – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Kärdla mõis).  B2
● Külanimena uus (1997), moodustatud loodusnime järgi, vrd lind : linnu + mägi : mäe. Varem kuni 1977 Kärdla asunduse osa, seejärel jagatud Hausma ja Tubala küla vahel. – MK
KNAB

Litsemaa [litse‿`maa] ‹-le› Trm – paik (küla) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Torma vallas (Laiuse mõis), 1866 Litsimets (mets).  B1
● Liideti 1977 Ookatkuga. Tegemist on hilise külaga, mis tekkis ilmselt XX saj esikümnenditel, sest verstakaardil on selle koha peal veel mets. Rahvajutu järgi olevat mõisnik metsa kinkinud oma toatüdrukule (litsele). – PP
PTK I: 123

Liustemäe [`liuste‿`mäe] ‹-le› Kse – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Lihula vallas (Matsalu mõis), 1591 Liustema Tönis (talupoeg Meelva küla all), 1686 Liutstaby, Mäeby (külad), u 1699 Livst, Mäe, 1798 Liust, Mäkül.  A2
● Oli 1977–2014 liidetud Metskülaga. On olnud kaks küla, idapoolne Liuste ja läänepoolne Mäeküla, mis on tänapäeval ühe nime alla kokku võetud. Siiski näib, et juba XVI saj lõpus oli Meelva küla all liitnimeline talu (Liustema), mille lõpuosis -ma võis pärineda varasemast järelosast -mäe. XVIII saj oli Mäeküla (1726 Megaküll) Matsalu mõisa all ja külas oli talupoeg Lusti Maddis. Lisanimena on Läänemaalt 1517 kirja pandud Liue (Jürgen Liue). Nime tähendussisu jääb hämaraks, kui just pole tegemist liivlasega. Ka Mäeküla nime päritolu jääb pisut ebaselgeks, 1591 igatahes on juba mainitud Meelva järel nime Miekill Månß ja Metsküla all talupoega Mäe Marten. Vrd Liu, Liusvere. – MK
EAA.1.2.932:151, 152, 153, L 136p, 137p, 138p; EAA.1.2.941:938, L 925p; EAA.1.2.943:580, L 609p; Essen, Johansen 1939: 12; Rev 1725/26 Lä: 114

Piipsemäe [`piipse‿`mäe] ‹-le› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Haanja mõis), 1765 Piipsi Peter, 1796 Piipse, Piepse, 1839 Piepse, 1871 Двр. Пиипсимяги.  A3
● Algselt Villa küla hajatalu põhjal tekkinud küla laienes XX saj Plaani karjamõisa asundustaludega sedavõrd, et tänapäeval kuulub Piipsemäe alla ka koht, kus XVII saj oli Plaani küla algtalu. Piipsemäe nimi on alguse saanud talupoja suguvõsa märkivast lisanimest, nt 1796 Torbi Piipse Tannila p. Jaan. Nimi võiks olla tekkinud eesnimest Peep ~ Piip (algnimi Peetrus) nii, et isanimeliste lisanimedena pruugiti omadussõna piipne : piipse. Vrd tänapäeval veel elavat kasutust Võrumaal: ruudine veli, peebune poig (vend Ruudi, poeg Peep). Teine võimalus on, et Piips on olnud eesnimi, see seletaks paremini Piipsi nimekujusid. – ES
EAA.1268.1.401:62, L 58p; EAA.1268.1.403:149, L 125p;  LVVA.6828.4.380, L 1; Rücker

Ristemäe [`riste‿`mäe] ‹-le› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas (Viitina mõis), 1909 Schulland Riste.  B3
● 1860. a paiku ehitati Viitina mõisavalla Alanuka koolimaja Ristemäele. Varem oli Alanuka koolitare paiknenud Saarlasõ külas. Ristemäe ongi eelkõige tuntud koolipaigana. Nimi põhineb sagedal loodusnimel Ristemägi, mida Võrumaal on harilikult antud põlistele ristteekohtadele. – ES
BAL: 696; Ojala 2011: 75; Saar 2008: 122

Tantsumäe [tantsu‿`mäe] ‹-le› Hel – paik (küla) Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Helme vallas (Patküla mõis).  A2
● Külana 1945, liidetud Patkülaga 1977. Tantsumäe nimi on saadud loodusnime järgi, Tantsumägi asub praeguse Tõrva linna kagupiiril. Tõrvas on olnud 1930. a-tel ka Tantsumäe tänav, praeguse Koidu tänava jätk itta üle Patküla tänava. Tantsumäe kohal on olnud varem Kirbu (1839 Kirbo) küla samanimelise talu järgi (vrd Patküla mõisa all 1826 Kansi jetzt Kirbo). – MK
EAA.1865.3.178/12:15, L 15p; EVK; KN; KNAB; Rücker