[KNR] Словарь эстонских топонимов


Запрос: в

Leitud 7 artiklit

Liiva1-le›, kirjakeeles varem ka Liivaküla Kosküla Harju maakonnas Kose vallas (Kose-Uuemõisa mõis), 1782 Liwa Tönno, Liwa Hans, Liwa Mart (talupojad Karla külas), 1871 Liwa (küla).  C2
Karla küla saunaküla, mis sai alguse XIX saj lõpus talumaade kruntimisega. G. Troska 1987. a esitatud kaardil nr 44 on näha saunikute krundid Kose-Uuemõisas 1880. a-tel – osa hilisemast Liiva külast. Külas asub Liivamägi, mis on üles tähendatud 1694. a kaardil (Liwameggi). Nii võib eeldada, et küla on nimetatud mäe järgi, nimi pärineb sõnast liiv : liiva. Varem oli paiga nimi *Hiiepere (↑Kose-Uuemõisa). *Hiiepere küla (1453 Ydenper) püsis XIX saj alguseni, mil küla mõisastati ja talud ida poole viidi. Uut kohta kutsuti algul samuti Hiiepereks, hiljem aga juurdus Liiva küla nimi. Esmapilgul näib nimi olevat lähtunud sõnadest hiis : hiie + pere, nagu sedastab P. Johansen. Kuid sel juhul jääb küsimus, miks ei ole varasemad nimekujud alanud h-ga (sõnaalguline h kadus alles paar-kolm sajandit hiljem). Seetõttu on tõenäolisem, et nimi on algselt lähtunud hoopis isikunimest, vrd liivi Yddo, Ydy.TL
 EAA.1.2.C-IV-64; EAA.1864.2.IV-1:464, L 448p, 449; Joh LCD: 616–617; KN; Stoebke 1964: 25; Troska 1987: 104 ja kaart 44

Liiva2-leAudküla Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Audru vallas (Audru mõis), 1624 Liwe Aho (talu), 1797 Liwa (karjamõis ja kõrts), 1923 Liiva (asundus).  A1
1920. a-tel tekkinud asundus Liiva karjamõisa maadel, u al 1939 küla. Külas on ka Liiva talu. Talu- või loodusnimest alguse saanud külanimi, mis on kaotanud algse järelosa ahu ’kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa’.MK
EMS: I (1), 150; Mellin; Rev 1624 PL: 9; ÜAN

Liiva5-leMuhküla Saare maakonnas Muhu vallas (Muhu kirikumõis), 1731 Liwa Hans, u 1900 Ліива (kõrts).  C1
Talu- või lisanimest tekkinud külanimi, esineb külana esmakordselt 1922. a rahvaloenduse materjalides. Külas asub Muhu kirik. Vrd Kihelkonna-Liiva, Laugu-Liiva. – MK
KNAB; SK I: 183; Vene TK 42

Liiva7-lePöiküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Orissaare vallas (Tumala mõis).  B2
Küla tekkis Tumala asunduse läänepoolsest osast 1920. a-tel, 1977–1997 oli Tumala osa. Liiva oli lisa- ja talunimena tavaline, Liiva talu oli nt Aaviku, Audla, Kahutsi, Kingli, Neemi, Orissaare, Tumala, Veere ja Üüvere külas. Vrd Kaali-Liiva, Kihelkonna-Liiva, Laugu-Liiva, Liivaranna. – MK
ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; SK I: 184

Liiva9-le›, kohalikus pruugis-lõUrvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Vaabina mõis), 1721 Liwa Johan, 1762 Liwa Ad.  A1
Ametliku külana märgitud 1922. a rahvaloenduse nimekirjas, 1977–1997 oli Haidaku (Aidaku) küla osa. Algselt oli talu ja talurühm Vaabina mõisa *Suur-Majala külas. Lõuna-Eestis suhteliselt harilik talunimi maapinna liivasuse alusel. Talunime külanimeks kujunemist toetas Vaabina mõisa koolitare asukoht Liival XIX saj. Liiva küla piiresse kuuluvad Jakapi talud, samuti 1977 liidetud ↑Hansi ja Kööri küla. Vrd Majala2. – ES
EAA.1270.2.1:7, L 6p; EAA.1270.1.264:61, L 60p;  EAA.2072.9.727, L 1; KNAB

Liiva10-leJürTallinna asum Nõmmel (Kurna mõis), 1798 Liwa (kõrts).  B2
Linnajagu on nime saanud Liiva kõrtsi järgi, mida on mainitud 1798. Enne Esimest maailmasõda tekkis Liiva jaam; kogu ala liideti Tallinnaga 1940. Paikkonda Liivast loodes, Viljandi maantee ja Männiku tee hargmiku lähedal on nimetatud Risti-Liivaks (Risti ja Liiva kõrtsi järgi).PP
Mellin; Tallinn 2004: I, 287, II, 146

Liiva11-leIispaik (küla) Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Iisaku vallas (Iisaku mõis), u 1900 Моко (küla); vn Подгри́ва.  C3
Liiva nime pani Iisaku vallavolikogu ametlikult 1935, enne seda oli Podgriiva. Liideti 1977, tänapäeval kuulub põhiosas Vaikla küla piiresse. Liiva küla on tekkinud pärimuse kohaselt Pootsiku mõisa popsimajade reast, mis asusid liivaseljandiku jalamil, sellest nii eesti Liiva kui ka vene Podgriiva ’seljandikualune’. Küla puudus veel 1869. a kaardil. 1855–1859 on märgitud kohal vaid kaks talu, Савка (praegu Savko Sälliku külas) ja Моко (hilisem Mohku, lähedal on Mohkumägi).MK
 EAA.298.2.71, L 5; EAN; ERA.14.2.720 (Iisaku vallavolikogu 24. II 1935 otsuse ärakiri); KNAB; Moora 1964: 74

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur