[KNR] Eesti kohanimeraamat

Muna ‹-le› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas (Haanja mõis), 1796 Torbi Munna Petre L. Madle, 1839 Mun̄a.  C2
● Muna küla loeti veel XIX saj dokumentides Torbi küla osaks (1871 Дрвн. Торби). XX saj oli ta omaette küla veel 1945, hiljem liitus Rasva külaga, taastati 1997. Külanimi on tekkinud lisanimest Muna, mis ilmselt ongi saadud sõnast muna. Koos Haanjas antud perekonnanimega Raud on seda hõimu Orava vallas (Vas) kutsutud ka Muna-Ravvaks. – ES
EAA.1268.1.403:241, L 207p;  LVVA.6828.4.380, L 1; Rücker

Pillardi [pil´l´ardi] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Vana-Laitsna mõis), 1782 Pillarde Pedo, 1796 Pillardi Juhhani L(äsk) Katri Pilwehder, 1811 Pilweder, 1839 Pilweder; läti Pilnvēderi.  C3
● Pillardi oli 1977–1997 Luutsniku küla osa. Külanime on säilinud kirjapanekute algusest peale kirjutatud eesti ja läti traditsioonis erinevalt. Nime päritolu pole selge. Lätis käibib rahvalik tõlgendus Pillardist kui „täiskõhu“ külast (läti pilns vēders [väädärs] ’täis kõht’). L. Vaba on märkinud, et latgali sama sõna kuju on vādars. See vastab rohkem eesti Pillardi võimalikule laenualusele ja latgalipärased jooned häälduses on ka levinud Kirde-Lätis Eesti piirini. Võib uskuda, et nimi on läti päritolu ja selle teise poole tähendus on ’kõht’. Talupoja lisanimele võib leida semantilisi paralleele vene ja valgevene perekonnanimedest, nt rikkaliku söömise ja heaoluga seostuvad Cытин, Сытник ja Объелин. – ES
EAA.1268.1.23:53, L 110; EAA.1268.1.403:419, L 370; ERA.T-3.24.1810, L 1; LVVA.199.1.228:19, L 14p; LVVV: P2, 8; PTK I: 180; Rücker; SK I: 292