[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

Kägiste-sseHääpaik (küla) Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas (Tahkuranna mõis).  A1
Küla on tekkinud 1870. a-tel. Varem Rannametsa osa, 1939. a paiku nimetati Kägisteks, liideti 1977 uuesti Rannametsaga. Vrd linnunimetust kägi ’kägu’. Kohalikel andmetel olevat küla nime saanud Kägiste käära järgi teel, rahvajutu järgi olevat seal keegi vanasti lapse ära kägistanud ja sinna matnud.MK
ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); KN; KNAB

Laiaküla [laiaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Laiküla Jõeküla Harju maakonnas Viimsi vallas, asum Tallinnas Pirita linnaosas (Väo mõis), 1922 Laia (küla), 1923 Laiküla.  C3
Tekkis Iru tütarkülana XX saj algul, praegu suur elamuala, haarab ka osa Pärnamäe kalmistu territooriumist. Laiaküla põhiosa on praegu Tallinna piires asumina, sellest välja jäänud osa (Käära) sai 1997 samuti Laiakülaks. Küla ei asetse kompaktselt, vaid laialt küllalt suurel territooriumil, sellest ka nimi. Vrd Laiküla. – MJ
KNAB; Nerman 2008b: 134; Puhk 1996: 172; ÜAN

Massiaru [massiaru] ‹-sse ~ -leSaaküla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas (Laiksaare mõis), XIX saj II poolel pärast 1860 Massiarro (metsavahikoht), 1923 Massiaru (raudteejaam).  B2
Külana ametlikult al 1977, varem Laulaste osa. Nimi on sündinud talunimest loodusnime vahendusel, vrd 1832 Massi Arro Nieth, millest põhjas metsavahikoht asus. Laiksaare mõisas oli 1832 ja 1858 Massi talu. Isikunime Mass on peetud nii muistseks eesti eesnimeks kui ka saksa keelest tulnuks (‹ Thomas). Järelosa on aru ’kuiv kõrge maa’. Laulaste külas on ka Massiaru talu, kuid see võib olla väga hiline, hingeloendites ei kajastu. Massiaru omaette piirkonnad on ↑Laulaste, Tauste (1724 Tauste küla, 1797 Tauste Jahn, Tauste Melk) ning lõunapiiri ääres Käära ja Teaste. Vrd Laulaste. – MK
EAA.567.3.246:8, L 7p; EAA.1865.3.182/2:41, L 130p;  EAA.2072.3.29a, L 5, foolio V;  LVVA.6828.10.12, L 1; RGADA.274.1.229/1:572, L 289p; SK I: 208–209; ÜAN

Muuga1-leJõeküla Harju maakonnas Viimsi vallas, aedlinn Maardu linnas (Maardu mõis), 1689, 1693 Muncka, 1725 Muka, 1798 Muga.  C3
Põlisküla, selle kõrval lõunas olev Muuga aedlinn on rajatud 1959. a-st põhiliselt Muuga, samuti Tarasoo küla maadele; liideti 1967 Tallinnaga, al 1980 Maardu linna koosseisus. Praeguse Käära oja, endise *Naisteoja merre suubumise kohal oli asustus juba 1314 (Naystenova, 1397 Naystenoya, 1528 Gesinde Nayest oya). 1491 on Tallinna raehärra (1447–1474) ja Jaani seegi eestseisja Merqwerdt Bretholt senior rajanud sellesse kahe pere ja kolme adramaaga külla (dorpp tho Naistenoye) väikemõisa veskiga. P. Johansen oletab, et raehärra on elu lõpul hakanud mungaks Pirita kloostris ja tema järgi on hakatud kohta Muugaks kutsuma (muuk on murdes munk), kuid selle kohta tõendid puuduvad. Pealegi pole usutav, et kohta on poolteist sajandit hiljem raehärra kui munga järgi kutsuma hakatud, veel 1637 on mainitud Naistoeya Thomas ning Muuga nimi ilmub esimest korda veel pool sajandit hiljem. Pole ka teada, et siin kunagi mungad elanud on. Oja on olnud piiriks Maardu ja Saha mõisa maade vahel. 1491 on oja käärus, praeguse Käära bussipeatuse lähedal oja paremkaldal olnud kaks Maardu mõisa Käära talu (Kera), 1509 on mainitud veidi lõuna pool vasakkaldal Saha üksjalga (Ker). Ka 1529 esineb Gesinde zu Kere. Kuna 1725–1726 on mainitud Kera Jahn (Muki külas) ja 1732 Kähra Jahn (Muka külas), siis on tõenäoliselt Jaan Käärast kolinud Põhjasõja sündmustega seoses oja alamjooksule ja Naisteoja nimi kadunud käibelt. Käära talu on samas kohas praegugi.MJ
Bfl: I, 543, 960; BHO: 371; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 2;  EAA.1.2.C-III-2; EE: VI, 3; ENE-EE: VI, 467–468; EO: 137; Johansen 1932: 44; Johansen 1951: 168; Joh LCD: 496; Viidas 1992: 94–95, 97; Wieselgren 1951: 173, 181, 249; Wrede 2006: 47; ÜAN

Venekuusiku [venekuusiku] ‹-leVänküla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Vändra vallas (Uue-Vändra mõis), u 1900 Ванакузику (talu), 1938 Venekuusiku (küla).  B3
Külale on nime andnud talu. Venekuusikuga on 1977 liidetud Käära (1922) ja osa Pabarsoo külast (1922). ¤ 1880. a-te algul olevat sel kohal olnud Vene sõjalaager.MK
EAN; Eesti TK 200; KN; KNAB; Vene TK 42

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur