|
Leitud 5 artiklit
Kursi1 ‹`Kurssi ~ -sse› Ksi – kihelkond ajaloolisel Tartumaal, sks Talkhof, 1702 Kurtz K (kirik).
● Kihelkonda on mainitud 1411 Lemstevere või Lemestevere nime all; hiljem sai kihelkond saksakeelseks nimeks Talkhof (Puurmani mõisa järgi, mille patronaaži all kirik oli). Kursi eestikeelse nime kohta märgib A. W. Hupel, et see olla pärit mehe nimest (Kurs), kelle maale kirik ehitati. Kihelkonnas on Kursi lisanimena esinenud mitmel pool, neist ehk siinsega seostub 1601 naabruses Kaave külas mainitud Kurss Hannus. V. Pall peab nime lähteks sõna, mis on juba üsna varakult kadunud (usutavad vasted puuduvad ka sugulaskeeltes), või mõnd isikunime. A. Raun ja A. Saareste loevad Kursit võõrast päritolu nimeks. L. Kettunen on võimaliku lähtevormina oletanud nime *Kurise-, mida saab võrrelda sõnaga kuris (kuristik). J. Mägiste toob juurde vadja sõna kursi ’teatud leivaliik’. Tüvi kursi esineb ka Soome kohanimedes, kuid usutavat seletust neile pole leitud. ¤ Kursi kirikod tahetud enne Tõrve külasse jõe kaldale ehitada, aga nii paljo kui päävaga tehtud, on ka ööga maha lõhutud. Ei saa ega saa mitte ehitada. Mõeltud, mis nüüd ometi teha. Keik nõud olnud ära peetud. Siis näidatud kirigo meistrile ööse unes, et võta sealt kohalt jõest sõel vett täis, kus sina kerigod ehitada tahat ja mine mööda jõe äärt allapoole senni kaua, kui sõilast veisi maha kukub. Senna kohta ehita kirik. Siis on ka senna ehitatud, kus ta praegu Pedja jõe kaldal seisab. Selle kirigo meistri nimi olnud Kusta, sellest on tulnud Kursi kirigo nimi. (1889) – PP
BHO: 577; EO: 337; KM: H III 8, 39/40 (2) – 1889; PTK I: 94–95; Rev 1601: 84
Kursi2 ‹`Kurssi› Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kolga mõis), 1798 Kursi (küla). C3
● 1977–1997 oli Kosu küla osa. Rahvajutu järgi olevat nimi tulnud mõisate kruntimise ajast, kui krundid külaks mõõdeti. Küla sai lühike, kuigi külad on muidu loomu poolest sageli pikad. Maamõõtja panigi talle saksa keeles nimeks Kurz (sks kurz ’lühike’). Kohalikud hakkasid küla kutsuma Kursiks. Tegelikult on nimi vanem, algselt on see olnud Hirvli küla vabadikukoht. Küla teke võib küll olla seotud talumaade kruntimisega. Vrd Kursi1. – MJ
KN; KNAB; Mellin; Vilbaste 1956: 143–144
Kursi3 ‹`Kurssi ~ -sse› Ksi – küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Puurmani vallas. A3
● Kursi kiriku ümbrusse 1920.–1930. a-tel kujunenud küla; nimi kiriku ja kihelkonna järgi. 1939. a valla nimekirjas seda küla küll pole, arvatavasti loeti seda Kirikuvallaga ühiseks asulaks, sest viimase kohta on märkus, et rahva seas nimetatakse seda Kursiks. Vrd Kursi1. – PP
ERA.14.2.717; KNAB
Kursi4 ‹`Kurssi ~ -sse› JJn – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, kuni 2017 Tamsalu vallas (Einmanni mõis), 1477 Kurss, 1667 Korps und Kursz, 1688 Kursi. B2
● A-ks 1609 oli rajatud Kursi mõis (hõlmas Savalduma ja Kaeva küla), mis ühendati Einmanni mõisaga (Kerguta, Kõdeküla ja Kaasiku) vahemikus 1716–1726; juba varem olid mõisad samade omanike käes. XVIII saj lõpuni kasutati „Einmanni ja Kursi“ nime, seejärel vaid Einmanni. Kursi säilis karjamõisana, XIX saj II poolest moonakate asulana (võimalik, et karjamõis viidi üle Kaevale), mis kuulus hiljem Einmanni asunduse alla. Viimane nimetati 1939. a paiku asunduste kaotamise kampaania ajal Kursi külaks. Tõenäoliselt tuleb nimi sõnast kurisu ’vett neelav karstilehter’, piirkonnas on neid kohalikus pruugis kuristikke teada mitmeid, läheduses on Savalduma karstiala. H. Gustavsoni oletus, et Kursi ja Korps tulenevad samast isikunimest, pole usutav. Einmanni mõisa saksakeelne nimi Korps on saadud vasalliperekonna Korpes järgi, kes omakorda sai nime Kadrina Kõrvekülast. Hans Korbys sai hilisema Einmanni mõisa maa-ala 1432 lääniks, misjärel rajati mõis. 1517 omanikeks saanud Firxide järgi oli mõis Firxenhof ehk Firxengut. Viimase Firxi lesk abiellus enne 1627 Wilhelm Heidemanniga, kelle järgi tekkis mõisa eestikeelne nimi (1732 Heinmanne, 1840 Heidemanni (Heinmanni)). Einmanni vald nimetati 1936 Vajangu vallaks. Vrd Korba, Kursi1, Savalduma. – FP
Bfl: I, 320; EAA.1.2.942:308, L 298p; ERA.14.2.714 (Järva maavalitsuse ettepanek 31. III 1939 nr 252); EVK; Gustavson 1980: 14; Joh LCD: 761, 869; KNAB; Land-Rolle 1840: 52; Schilling 1970: 67; Thomson 1986: 5, 7, 94, 108, 110, 136; Thor-Helle 1732: 316
Kursi5 ‹`Kurssi ~ -sse› Kos – paik (küla) Harju maakonnas Kose vallas (Ravila mõis), 1469 Kursenkare (küla), 1524 Kursy (küla). A2
● Kursit on külana mainitud 1469 ja 1524, ent XVIII–XIX saj-ks kandis seda nime veel vaid üks talu. XIX saj lõpul oli juba saunade rühm Ravila mõisa lähedal. 1977 liideti Võlle külaga. Nime saab kõrvutada sõnadega kuris : kurise, kurisu ’vett neelav karstilehter’. Selline lähtumine tundub põhjendatud, kuna küla asub karstipiirkonnas. Samas on ajaloost teada, et 1343 korraldas Kursi khk komtuur Ravila külas kallaletungi mässajatest eesti talupoegade moonavoorile – nii on olemas võimalik alus ka nime ühendamiseks Lõuna-Eesti Kursi kohanimega. Loodusnimest lähtumine tundub siiski tõenäolisem. Vrd Kursi1, Kursi4. – TL
Joh LCD: 570–571; KN; KNAB; Troska 1987: 101