[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kuundra [`kuundra] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Kuundri, kirjakeeles varem Konvere ~ Kundra Rid – paik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, mõis, sks Konfer, ? 1341 Kunevere (küla), 1726 Konnofer, 1798 Konfer.  A4
● Liidetud 1977 Kirimäega. Külas on ka Kuundra ehk Kuundri (katastris Kundra) talu. Küla on mainitud esmalt vist Võnnu mõisa all, hiljem Kirimäega koos. Esmamaining on siin antud P. Johanseni järgi, avaldatud dokumentides on Trunnevere ja Trunevere. Kuundra mõis on eraldatud Kirimäest ajavahemikus 1726–1733, ent oli XIX saj II poolest taas Kirimäega samade omanike käes. Nimi on olnud algselt vere-lõpuline, seda on püütud seostada Konuvere nimega ja sõnaga kond : konnu (kõnd : kõnnu) ’viljatu maa’. – MK
EAA kinnistud; Johansen 1951: 262; Kallasmaa 2011: 864, 866; KN; LUB: III, 1040a; Taube 1930: 33

Lindora [`lind‿ora] ‹-le ~ -`orra›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Loosi mõis), 1782 Lindora Körtzi Kundra, 1798 Lindora, 1820 Lindora (küla).  B1
● XVIII saj vaid kõrtsikohana tuntud Lindora ümber tekkis XIX saj alguses ka väike küla. Nimi pärineb kohalt, kus maantee ületas oja nimega *Lindora. Seesama oja kannab tänapäeval rahvapäraselt Raadsioja nime. Vanas ojanimes on hämardunud liigisõna ora, mis tähendab oja. Alguselemendi Lind päritolu pole selge. Kuigi võru keeles on linnu tähenduses üldiselt kasutatud sõna tsirk, on kogu läänemeresoome levikuga sõna ka siin tuntud, vrd Leivu repän om kavval lind, Lutsi pikk lind ’madu’. Lindora nimi võib olla seotud ka läheduses Setomaa poolel paikneva Lindsi küla nimega. – ES
EAA.1865.2.141/2; EAA.1271.1.226:35, L 1519; EMS: lind; EO: 168; Mellin