[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Kuldre [`kul´dre] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Kul´dri-lõ, -nUrvküla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas (Vastse-Antsla mõis), 1762 Kulti Jürri.  C1
Külanimi põhineb Kuldi-Jüri, lühenenult Kuldri talu nimel. Talu asub põlises külas, mille tänapäevaks kadunud nimi võis olla *Sääslä (1419 Seeskül, 1582 Seslakilla, 1798 Säsla). Uue külanime kujunemisel oli otsustav Vastse-Antsla vallamaja rajamine Kuldri talu juurde XIX saj II poolel ja valla koolimaja ehitamine 1910. Talunimi ja inimese lisanimi Kuldi võib olla võrdlus loomaga, kuid nagu on näidanud M. Kallasmaa, võib see põhineda ka alamsaksa sõnal schulte [skulte] (sks Schulze), mis muuhulgas tähendab külavanemat. Kuldrega on 1977 liidetud Kiisa küla (1970).ES
EAA.1270.1.264:15, L 14p; LGU: I, 208; Mellin; PA I: 84; SK I: 130

Sältnä [`säl´tnä] ‹`Säl´tnä ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Säl´tnjä, kirjakeeles varem ka Seltnä ~ Seltini Leiasula Lätis Vidzemes Alūksne piirkonnas samanimelises vallas, mõis, läti Zeltiņi, sks Seltinghof.  B2
Üks leivude asualasid Lätis. Leivu nimi on läti nime mugand, läti nimi tuleneb sõnast zelts ’kuld’, millele on lisatud vähendusliide -iņš, mitmuses -iņi (seega ’kullakesed’). Pärimuse järgi olevat mõis nime saanud Poola aja omaniku Hans Loofi hobuste kuldsete kannuste järgi. Leivu eestlasi on Sältnä vallas võib-olla asunud järgmistes paikades: Mõtspalži (läti Micpalži) ja Tuklikülä (Dukuliena).PP
BHO II: 580; KN; KNAB; Niilus 1935

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur