[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Are1-ssePJgalevik Pärnu maakonnas Tori vallas, kuni 2017 Are vallas, mõis, sks Arrohof, ? 1500. a-tel Arrasz (küla), 1534 Errhe, 1601 Arre, 1797 Arrekül.  C4
1681 või 1683 on mainitud mõisana. XVIII saj viidi mõis *Lehtmetsa külla (Lechtmetz), mille talupojad ümber asustati; Are sai taas külaks. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele Are asundus, mis 1939. a paiku nimetati Niidu külaks; Are küla jäi oma nimega. 1977 liideti Are küla Eaverega, Are alevik aga moodustati sellest 5 km lõunasse jäävast Pärivere asundusest ja Eavere küla osast, kus hiljemalt 1930. a-test oli paiknenud Are vallamaja ja kool. Are nime päritolu jääb hämaraks, võimalik, et liitub algselt Ara-nimedega. Vrd Arase, Are2. – MK
BHO: 23; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); Roslavlev 1974–1977: 13

Are2-ssePöiküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pöide vallas (Koigi mõis), 1738 Harreküll, 1798 Arko.  B2
1977–1997 oli Kahutsi osa. Are nimega vrd (h)arg : (h)ara ’haru’. Kuna nimi on kirja pandud alles XVIII saj, siis arvatavasti ei tule lähtekohana kõne alla vanarootsi harg ’ohverdamiskoht’. Vrd Are1. – MK
SK I: 28

Krei [`krei] ‹-le ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Kreiküla-`küllaKosküla Harju maakonnas Kose vallas (Kose-Uuemõisa mõis), 1782 Krei Tomas (talupoeg), u 1900 Креи (küla).  C2
Asundusküla, mis sai alguse mõisa teomeeste majadest (nn moonakate küla). Enne moonakamajade ehitamist oli seal asunud suur Krei talu. Nii on küla saanud nime endise talu järgi, mille nimi on võinud lähtuda talupoja isikunimelist päritolu lisanimest. Tulenemist isikunimest oletab ka nt M. Kallasmaa Saaremaa kohanime Kreijalg (Jäm) puhul. Teise variandina on nimi võinud muganeda saksapärasest karjamõisa nimest Breinthal (ka Brunnthal, 1796 Brunnenthal).TL
EAA.1864.2.IV-1:454, L 438p; EVK; Joh LCD: 364; KN; KNAB; Mellin; SK I: 126

Käre-le ~ `KärreSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), ? 1561 Кохова, 1780 Kärre-Küllä, 1780 Паула-Кахова, Лянухова, u 1790 Третьекохово, 1855–1859 Кяряй, 1882 Павлово, Кахово, Кяриково, Кяреково (küla, otreez), 1886 Käre, Павловa-Кахкова, 1904 Käre, Па́влово-Кахо́во, 1922 Kurinovo, Pavlovo-Kahovo.  A1
XIX saj kuulus küla Lüübnitsa kogukonda, kiriklikult aga XVIII saj Värska, hiljem Kulkna kogudusse. Liideti 1977 Toomasmäega, 2018 taastati eraldi külana. J. Truusmann tõi nime seletuseks linnunimetuse kärk ’must rähn’ ja käre ’ägeda, äkilise iseloomuga (inimene)’. Lõunaeestiline käre (ka kärä, kärre) ’kuum’ tundub nime seletusena ehk vähe sobivat. L. Kettunen esitas sarnaste kohanimede seletusena kära ’lärm, riid’, käre ’äge, kergesti süttiv’, kärajad ’vanaaegne rahvakoosolek, kohus’. Nime esmamaining Кохова võiks pärineda Mädajõe (Kohova) nimest. Hilisemad Pavlovo-osisega venekeelsed variandid viitavad seosele isikunimega Pavel (Павел). Vrd Kärevere, Kärinä. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Hurt 1903: 165; Hurt 1904: XV; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 63; Truusmann 1897b: 25, 34, 39; Vasilev 1882: 128, 157, 214; Värska KR 1780–1794: I; VMS

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur