[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Ardla [`ardla] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Ar´dla Pöiküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pöide vallas (Uuemõisa mõis), XVI saj Hordele, 1570 Hardele, 1645 Hardiall, 1798 Hardjal.  B2
XVI saj loeti küla Maasilinna foogtkonda, kus oli ka Ardla (Hardele) vakus. E. Blumfeldt on samastanud külanime Pöide ja Jaani muinaskihelkonna nimega Horele. Algselt la-liitelise külanime algusosa võiks pärineda muinaseesti või – nagu enam oletatud – germaani päritolu isikunimest. Ardla küla maa-alale jääb kaugel (2,5 km) kirdesopis koht nimega Karjasaare (u 1900 Карьясаре talu).MK
Rehepapp; Saaremaa 1934: 698; SK I: 28; Vene TK 42

Kardla [`kardla] ‹-sse›, kohalikus pruugis-deNõo, TMrküla Tartu maakonnas Tartu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Tähtvere vallas (Tähtvere mõis, Vorbuse mõis), 1517 Cardell (küla), 1627 Kard(el)la Kuella, 1796 Karla.  B1
Küla maadel asus kunagi ka mõis (1544 Kardell). Kohanimi võib seonduda germaanipärase isikunimega Gardo või vähem tõenäoliselt sõnaga kard : karra ’jäätus’, kusjuures la-liide märgib kohta. 1977 liideti Kardlaga osaliselt ↑Leetsi küla.EE
BHO: 180; EM: 147; KN; LGU: II, 141, 271; Rev 1624/27 DL: 133, 138; SK I: 83

Kärdla viipenimi. Kohanime kirjapildiga sarnaneva sõna kärn või kärnas viipevaste.
Kärdla [`kärdla] ‹`Kärdla ~ -ssePhllinn Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Hiiu vallas, mõis, 1564 Kärtillby, 1565 Kärthill, 1615 Kiärtelle, 1635 Kiertel, 1688 Kertelby, Kärtellby, Kartalby, 1798 Kertel, Kertla.  B1
Kärdla küla arenes kalevivabriku rajamisega XIX saj alevikulaadseks asulaks, 1847. a-st oli ta juba omaette vald. Kärdla mõis (sks Kertelhof) eraldati Partsist 1810. 1920 sai aleviks, 1938 linnaks, 2013 vallasiseseks linnaks. Nii C. Russwurm, P. Ariste kui ka E. Lagman on lähtekohaks pidanud rootsi sõnu kärr ’lomp, soo’ + dal ’org’. Viimati on nendega nõustunud M. Meristo ja M. Kallasmaa. Geograafilise asupaiga poolest etümoloogia sobiks. Ariste vihjet, et tegemist võib olla vana eesti nimega Kärde, pole keegi uskuma jäänud (alaleütlev `Kärdele oleks seletatav pigem reduktsiooniga), seda on veidi arendanud vaid L. Kettunen, kes esikohal annab isikunime *Kärttoi, *Kerttoi. P. Johansen on samuti maininud võrdlusena Harjumaa ja Tartumaa Kärde nime. Kärdla linna omaette osad on mh Kalamaja, Liivapealne, Polk, Põllumäe ja Sadama. Neist Kärdla mõisa taludest, mis jäid Kärdla linna piirest välja, moodustati 1920. a-tel Kärdla asundus, mis nüüdseks on jagunenud mitmeks külaks: ↑Linnumäe, ↑Nõmme, ↑Pilpaküla ja ↑Prählamäe.MK
Ariste 1938b: 16; EM: 87; ENE-EE: V, 303; EO: 88–89; HK: 109; Johansen 1951: 285; Lagman 1964: 69; Meristo 2001: 23; Russwurm 1855: 84

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur