[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kuressaare1 [kures‿saare] ‹-`saarde› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas, mõis, sks Kurresaar, 1684 Korser Hoff (mõis), 1693 Korsar Håff (mõis), 1797 Kurresaar.  A3
● Ala kuulus orduajal tõenäoliselt Tarvastu ametimõisa piirkonda. Mõisa kohta on teateid XVII saj II poolest. Mõisa maadel 1920. a-tel kujunenud asundus nimetati 1977 ↑Koidu külaks, Kuressaare küla jäi endise nimega. Kuressaare nime all on küla tuntud põhiliselt XX saj, varasem nimi oli Sääsla (ehk Sääsle, praegu sellenimeline talu, 1583 Saslo, 1599 Sestykulla, 1624 Szehstell, 1797 Sösla). Vrd Koidu4, Kuressaare2. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; Mellin; PA IV: 143; P XVI: 23; Rev 1624 PL: 79

Kõrsa ‹-le› Tor – küla Pärnu maakonnas Tori vallas (Taali mõis), XVI saj Korsy (mõis), 1624 Koersy (teise nimega Surr, viidatakse ka dokumendile Koersy küla kohta a-st 1619), 1684 Körse Kylla, ? 1772 Karselgo, 1797 Körse, 1839 Korsa, 1923 Kõrsa.  A1
● XVII saj näib olevat si-lõpuline külanimi, mis võiks eeldada algusosana isikunime. Nimekuju võiks võrrelda ka sõnaga kõrs : kõrre. Siiski jääb nime tähendussisu ebaselgeks, kui mitte varasemate mainingute põhjal oletada mõnd mugandit nimest Gregorius. Kõrsaga on 1977 liidetud Viira (1839 Wira kõrts), mille suurem ajalooline osa paikneb praegu Sindi piires. – MK
BHO: 257; EAA.308.2.218:106, L 104p; EAN; KNAB; Mellin; Rev 1624 PL: 30; Rücker; Varep 1957: 59; ÜAN

Roodva [`roodva] ‹`Roodva ~ -sse›, kohalikus pruugis ‹-he›, kohalikus pruugis ka Rootova ‹-he›, rahvakeeles varem Tserepinna Se – küla Petseri rajoonis Laura vallas (Pankjavitsa), vn Ротово, 1686 Ротова, u 1866 С-цо Хорепнино, 1882 Семеновское, Корсаково (mõis), u 1900 П. Ротово, 1921 Korsakova, Rotovo, 1928 Rootova (puustus, mõis), 1934 Tserepinna (mõis), 1939 Roodva.  A3
● Roodva küla on mainitud XVII saj; XIX saj rajati mõis, mis kuulus Sõmeritsa (Щемерицы) koguduse alla. Hilisem küla kujunes 1920.–1930. a-tel vallakeskusena endise mõisa juurde. Rootova vald (Ротовская волость) asutati 1922 endise Pankjavitsa valla keskosas. 1939 nimetati see Roodva vallaks ning 1945 moodustati sellest samanimeline Pihkva oblasti Katšanovo rajooni külanõukogu (Ротовский сельсовет). 1958 liideti see Petseri rajooniga ning 1961 jagati Pankjavitsa ja Laura külanõukogu vahel (küla ise jäi viimase alale). Roodva (Rotova) nime päritolu on ebaselge; võib vaid oletada mingit tuletist sõnast рот ’suu, suue, avaus’. Mõisate eri nimed tulenevad arvatavasti omanike perekonnanimedest (Хорепнин, Семенов, Корсаков), Корсаковъ esineb ka vanavene isanimena. Mõisa seto nimi Tserepinna on arvatavasti samuti mugandus perekonnanimest Черепов (‹ череп ’kolp; kõva kate’). Vrd ka Tserepüvä (Черепово) küla Pankjavitsas. Vrd Tserebi. – AK
Eesti TK 42; ERA.14.2.450; Isakov 2001: 140; Ivanov 1841: 247; KN; KNAB; Setumaa 1928: 312; Tupikov 1903: 590–591; Vasilev 1882: 285; Vene TK 126; ÜAN