[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kolo1 [kol´o] ‹-le ~ -sse›, kohalikus pruugis ‹-lõ ~ -he ~ `Kol´l´o› Se – küla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Irboska, Seeridsä nulk), vn Игна́тово, ? 1652 Горохово, u 1790 Агапѣева, 1849 Игнатовка, Игнатово, 1882 Горохово, 1885 Kolo, 1886 Kol´o, Kol´o’, 1904 Kol´o, Игна́тово Горо́хово, 1922 Ignatovo, 1923 Ignatovo-Gorohovo, Kolu.  A2
● XIX saj keskel kuulus küla Irboska kogudusse, 1882 Metkavitsa kogukonda ja Petseri kogudusse. XX saj algul oli tegemist kaksikkülaga, idapoolne oli Ignatovka (Игнатовка) ja läänepoolne Gorohhovo (Горохово). Kolo nimi võib lähtuda sõnast kolo, kolu ’pea, pealuu, kolju; õõnsus; surm’, Setos ka kol´o ’veski täitelehter’. Vene nimed on arvatavasti tulenenud perekonnanimedest Ignatov (Игнатов) ja Gorohhov (Горохов). J. Truusmann tuletab Горохово vene sõnast горох ’hernes’. Võimalik on lähtuda ka vanavene isikunimest Горох, mis oli Novgorodis juba XVI saj. Pihkva- ja Ingerimaal leidub mitu nii Горохово kui ka Игнатово küla. Vrd Korohkuva (vn Горохово) Petserimaal. Vrd Ignasõ, Kolo2, Kolossova, Kolovina. – AK
Academic; Ernits 2012: 36, 40; Hurt 1903; Hurt 1904: XXIV; KN; KNAB; RL 1922; SeK: 44; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 12; Vasilev 1882: 70; VMS; ÜAN

Kolo2 [kol´o] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ›, kirjakeeles varem ka Kolu Rõu – paik (küla) Võru maakonnas Võru vallas (Vastse-Kasaritsa mõis), 1627 Kollo Hendt, 1638 Kolly Hint, 1684 Kollokülla, Kollo Cärsten Kylla, 1765 Dorf Koljo.  A2
● Liideti 1977 Mõisamäe külaga. Vastse-Kasaritsa kahest Kolo (Kollo) külast XVII saj lõpus säilitas see küla lõpuks algse täiendamata nime (vrd Koloreino). Nimeosise kol´o või kol´u (kirjasõnas varem Kollo või Koljo) tähendus ja päritolu pole selge. Lõuna-Eestis levinud lisanime näol pole ilmselt tegemist sõnast lähtunud nimega, vrd kol´u ’veski täitelehter’. XVII saj on Võhandu jõe keskjooksu Kääpa kandis nimetatud *Kol´o jõeks (Kollio jeggi). Nime vasteist on usutavaim muistne isikunimi, A. V. Forsmanil nt kujul Koljo. Samas võib sellel läänemeresoome isikunimel olla kokkupuudet ja segunemist germaani Collibertuse nimest lähtunud teisenditega, nagu vanataani Kolle, Kol, Koli. Vrd Kolu, Kolli. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.308.6.316:34, L 28p; EAA.1268.1.401:3, L 1p; Rev 1624/27 DL: 90; Rev 1638 I: 202; Stoebke 1964: 154, 165