[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Kokaviidika [kokaviidika] ‹-leVilküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Uue-Võidu mõis), 1751 Kocka Marti Widik (taluperemees Võidu mõisas), 1806 Kokka Widiko Josep (talupoeg Võidu mõisas), u 1900 Коккавидика (talu), 1945 Kokaviidika (küla).  C1
XVIII saj algul olid Koka talud *Harjaka küla (Harjakas) all. 1970. a-tel Koka-Viidika, al 1977 Kokaviidika. Eesti kohanimedes laialt levinud lisanimi Koka esines XVIII saj Viljandi khk-s mujalgi, see võib tuleneda kas maastikuterminist *kokka ’küngas, mägi, muust tasapinnast esile tõusev kõrgem koht, (maa)nina’, ametinimetusest kokk või võimalikust eesnimest, vrd Cocke, Koke. L. Tiik on tuletanud viimase isikunimest Habakuk. Viidik (Widik) on Viljandis esinenud eesnimena teisalgi, nt 1751 on Teya Olo Widick pidanud hajatalu sealsamas Võidu mõisas. Tegemist võib olla kas nime Vitus teisendiga või siis germaani Wid-tüve sisaldava lühendiga nimedest Widdig, Wittichen, Wiedi(n)g või Wieti(n)g, mis on rahvaetümoloogiliselt segunenud eesti kalanimetusega viidikas : viidika. Kokaviidika võib olla asendanud varasemad külanimed *Lustivere (1583 Lustifer, 1797 Lustiwer) ja *Harjaka.MK
EAA.567.3.85:40, L 40p; Heintze-Cascorbi 1933: 515; KNAB; Mellin; PA IV: 160; RGADA.274.1.182/7; SK I: 114

Koke-leVõnküla Tartu maakonnas Kastre vallas, kuni 2017 Haaslava vallas (Haaslava mõis), 1550 Kokemoise, 1627 Koyki Moysa, 1731 Kokka Moisa (küla), 1740 Kokkemoisa, 1744 Kockamoise, Kokko Moisa, 1795 Kokeküll, 1796 Kokkemois (küla).  A2
L. Stryki andmeil oli Koke 1550 Uniküla mõisa kõrvalmõis, mis kuulus Hans Kockile; 1627 oli Ilja mõisas. J. Simmu sõnul liideti see hiljem Haaslava mõisaga, Koke küla on aga Koke mõisa ümber XVI või XVII saj kujunenud küla, mille nimi pärineb mõisa omanikult. Koke põhjaosa tuntakse Piitre (Peetri) nime all samanimelise karjamõisa (sks Peterhof) järgi. Rahva hulgas kutsutakse seda ka Tsooru mõisaks.MJ
BHO: 244; KNAB; Rev 1624/27 DL: 125; Rootsmäe 2016: 40, 51–52; Simm 1973: 44, lisa 49–50; Simm 1975a: 186–187; Stryk 1877: I, 26; Tartumaa 1925: 476

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur