[KNR] Eesti kohanimeraamat

Koolimäe [kooli‿`mäe] ‹-le› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Sagadi mõis), 1671 Kolimah (rannaküla), 1699 Kohlma, 1871 Kolimae, 1897 Колимя.  C1
● Väike hajaküla, mille talusid on ka Natturi küla alla loetud, ilmub esimest korda kirjalikesse allikatesse 1671. E. Tarvel on arvanud, et nimi tuleb tõenäoliselt looduslikest tingimustest, mitte kooljast ega koolist. Koolimäe juures on nii koolme- ehk ojast ülekäigu koht kui ka koolu ehk mere- ja ojaäärne lodu. Alles XIX saj algusest tekib nimesse -maa asemel -mäe, mille ümberkujunemist võib sealne kõrgendik mõjustanud olla. – MA
Bfl: II, 785;  EAA.1.2.C-IV-121; ERA.T-6.3.553, L 1; KNAB; Schmidt 1871; Tarvel 1983: 75, 82

Koolma2 [`koolma] ‹-le›, kohalikus pruugis `Kuulma ‹-lõ›, kirjakeeles varem ka Jõeveere-Koolma Plv – küla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas (Vastse-Koiola mõis), 1757 Koolma Jac, 1795 Kohlma Jaack, 1805 Koblma Lillo, 1839 Kolma.  B3
● Algupäraselt oli tegemist talu ja talurühma nimega Himmiste küla ääremaal. Kuigi võiks oletada, et nimi on saadud koolmekoha järgi Võhandu jões, pole Koolma talude ligidal sellist koolmekohta ja tee kulgemist üle jõe kaardid ei näita kuni XVII saj-ni välja. Võimalik, et tegelik motivatsioon on hoopis koolu ehk jõekääru taga olev koht Himmiste küla tuumiku poolt vaadates. Nimekuju Kolmas [koolmas?] 1582 Puhjas ja Urvastes võiks pidada ka haruldaseks eesnimeks. – ES
EAA.3174.1.172:70, L 61p; EAA.1865.2.62:13, L 13; EAA.567.2.704:3, L 2p; PA I: 61, 86