[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

Kantsi`Kantsi ~ -sse ~ -le›, kohalikus pruugis ka Kansi Muhküla Saare maakonnas Muhu vallas, mõis, sks Ganzenhof, 1731 Gantzenhoff.  C1
Mõisa kohta on teateid XVI saj keskpaigast. Mõisa kõrval lõunas oli XIX saj samanimeline popsiküla, mis tekkis ilmselt 1872, kui maid jagati talupoegadele. Eestikeelse nime vanuse kohta on erinevaid andmeid. 1934. a Saaremaa koguteose teatel olevat 1534 mõis nimega Loysis Muhus läinud Joh. Westphalenilt Peter Ganszile, kelle nimest pärineb mõisa eestikeelne nimi. Buxhövden annab nime lähtekohaks samuti perekonnanime, kuid XVII saj-st, mil mõis olevat doneeritud Jürgen Gansile. Küla jagatakse kaheks: Mõisakülg põhjas endise mõisa kohal ja Piirikülg lõunas endise popsiküla kohal.MK
BHO: 88; Buxhövden 1851: 151; EM: 123; Saaremaa 1934: 286; SK I: 82; Troska 1987: 100

Kiisli [`kiisli] ‹-le›, kohalikus pruugis ka `Kiisli`mua Kodküla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Saare vallas (Halliku mõis), ? 1733 Kiislist Kiisli Lauri, 1744 Auf Kiisla Hans Land, 1796 Kiesel (veski), 1826 Kieslywesky.  A2
Kiisli veskist XX saj väljakujunenud küla, esimest korda nimestikus 1922. Hiljem on küla piirid muutunud, 1977 liideti Pala valda jäänud osad teiste küladega, Kiisli veski kuulub praegu Halliku küla piiresse. Nimi pärineb talupoja lisanimest, mida saaks kõrvutada sõnadega kiisel : kiisli ’kaerakile’ või kiissel : kiisli (laen vene sõnast кисель ’jahune tarrend; põdur või lodev inimene’). Sõna on esinenud ka vene isikunimena (Григорий Кисель; Нестерко, прозвище Кисель) ning laenuna eesti keelde (J. Mägistel Kisli Pieth). 1977 liideti Kiisliga osa ↑Kirtsi külast.PP
KNAB; PTK I: 67

Kiltsi1 viipenimi. Kohanime kirjapildiga sarnaneva sõna tõlge, viibe „kits (kitsehabe)“.
Kiltsi1`Kiltsi›, kohalikus pruugis Kilsi`KiltsiVMralevik Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, mõis (Kiltsi-Vorsti mõis), sks Aß-Schloß, Gilsenhof, 1466 Asze (mõis), 1725–1726 Ass, 1732 Kilsi m., 1782 , Kilsi mois.  C2
Kiltsi linnus on ehitatud arvatavasti XIV saj ja renoveeritud mõisahooneks 1790. See oli XVI saj üks tugevamaid vasallikindlustusi kogu Virumaal, kuid juba Põhjasõja ajal ei olnud purustatud linnusel enam sõjalist tähtsust. Mõisat on esmakordselt mainitud 1466 Väike-Maarja khk-s. 1920. a-tel tekkis mõisa ümber Kiltsi asundus, mis liideti 1977 Liivakülaga. Kiltsi nime all tuntakse nüüd mõisast põhja pool raudteejaama ümber kujunenud alevikku, mis tekkis pärast raudtee ehitamist XIX saj lõpul ja arenes eriti 1920.–1930. a-tel. Nimi tuleneb Gilseni perekonna nimest, kellele mõis kuulus XVI saj (sks Gilsenhof). Koha varasem nimi on säilinud saksakeelses nimes Ass, mis on lühenenud nagu saksa nimedele tavaline varasemast kujust Asse. Asse on muistne isikunimi, mainitud liivi isikunimena Asse (Asso) juba XIII saj Henriku Liivimaa kroonikas, kuid on olnud ka eesti isikunimi. XIX saj II poolel liideti mõisaga Järvepera (koh Jäärepere) küla maad (1586 Jerwenpehr, 1725–1726 Jerweperra, 1828 Jerweperre), mis asusid u praeguse Kiltsi aleviku kohal jõe ääres. Kiltsiga liideti 1977 Liiduri küla.MJ
BHO: 33; EAA.1314.1.36:13, L 12p; Eisen 1924b: 78; ENE: III, 542; Hupel 1774–1782: III, 493; Joonuks 1963: 64–65; KN; Rev 1586: 38; Rev 1725/26 Vi: 259; Stoebke 1964: 17; Thor-Helle 1732: 315

Kiltsi2 [`kiltsi] ‹`Kiltsi ~ -sseRidküla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas, mõis, sks Weißenfeld, 1732 Kiltsimois.  C4
Kiltsi mõisa kohta on teateid a-st 1499. 1920. a-tel tekkis mõisa maale asundus (vallakirjades Kiltsi-Loodeva), mis 1977 liideti Paralepa alevikuga, taastati 1997 Kiltsi külana. Eestikeelne nimi pärineb mõisa XVI saj omaniku perekonnanimest von Gilsen. Mõisa saksakeelne nimi Weißenfeld (1499 Wittenhaue, Wittenfeld) on sõna-sõnalt ’valge väli’. Nimele võidi viidata juba 1323 Haapsalu piiskopi valduste piiriajamisel, mille tunnistajaks olid vennad Segebodo ja Bertold Alba Curia’st, st valgest mõisast; nende mõis piirnes linnaga. Tänapäeva Kiltsi piiresse jääb osaliselt endine ↑Ungru mõisasüda. Vrd Kiltsi1, Valgevälja. – MK
BHO: 659–660; EAN; Eisen 1918a; Eisen 1929b; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); Joh LCD: 663; KNAB; Ligi 1961: 369; LUB: II, 686; Thor-Helle 1732: 320

Kingli [`kingli] ‹`Kingli ~ -ssePöiküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Laimjala vallas, mõis, sks Müllershof (pärast 1517), 1782 Kingli mois.  B3
1398 on olnud seal küla nimega Rymecke, XVI saj mõis. Külanimi *Rehemäe säilis algses saksakeelses mõisanimes Rehemeggi, ent mõis nimetati peagi ümber omaniku perekonnanime järgi (Müllershof). 1920. a-test asundus, mis 1939. a paiku jagati kaheks: Kingli külaks ja ↑Lahekülaks. Praegust külanime seob rahvatraditsioon talunimega, mis olla laienenud kogu mõisale. Talus elanud kingsepp. Vrd siiski ka sks Künkel, Kinkel = Kunkelmacher ’koonlategija’.MK
BHO: 367; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); Saaremaa 2007: 120; SK I: 104

Kinksi [`kinksi] ‹`Kinksi ~ -sseKseküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Hanila vallas (Karuse kirikumõis), ? 1539 Michell Kinike (üksjalg), 1564–1565 Kingist by, 1689 Kinnekesteby, 1798 Kingsi.  A3
1977–1997 oli ametlikult Karuse küla osa. Külas asub Karuse kirik, mistõttu küla on aeg-ajalt ka selle nimega kutsutud (1922 Karuse-Kinsi). Kinksi nime tähendussisu jääb hämaraks, lisanimena esineb XVI saj veel Lõuna-Eestis (1588 Kiengsi Merth). Kui analüüsida nime Kink+si, siis si-lõpuga kohanimed võivad olla üldistunud mitmuslikest nimekujudest, mis kirjapanekuis sageli (nagu ka siin) on esindatud st(e)-ga. Nime algusosa võiks võrrelda saksa nimevarast pärit isikunimedega Kinne, Künne, Kin(i)g, Küng, Genge. Eesti allikais esineb Kinneke lisanimena mitmel pool, nagu ka Kyncke (1527 Tonnies Kyncke). Kinksi põhjaosas, Järise ja Voose piiril, asub maakoht nimega Uplinna (1835 Uplinna meggi), mida rahvasuu tõlgendab „uppunud linnana“.MK
BHO: 227; EAA.1.2.932:21, L 19; EAA.1.2.941:1642, L 1632p;  EAA.1241.1.96, L 2; EAN; KNAB; PA I: 243; Heintze-Cascorbi 1933: 209, 294, 302; PTK II: 86–87; Stackelberg 1928: 130; Stoebke 1964: 38

Kirtsi [`kirtsi] ‹`Kirtsi ~ -sseKodküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Pala vallas (Saare mõis), 1585 Kircy, 1627 Kirtzi Kuella ~ Kirtzi külla, 1638 Kiertz, 1839 Kirtzi.  B2
Küla oli varem suurem, kuid Saare valla piiresse jäänud läänepoolne osa liideti 1977 Kiisli külaga. L. Kettunen oletab varasemaks kujuks *Kiretsi, mis võivat olla ühenduses sõnadega kirg : kire või kiratsema. V. Pall lisab, et väliskuju poolest sobib nimi ka teiste si-lõpuliste nimedega (Kärksi, Piilsi jm), milles -si on ne-liite teisend. Kui otsida isikunimelist lähet, siis sobib võrdluseks Torma Raja küla vene pere nimi Kirtse omad (vn Кирцывы) või vanavene lisanimi (Tupikovi sõnaraamatus nt Иван Кирец).PP
KNAB; PA I: 197; PTK I: 71; Rev 1624/27 DL: 26; Rücker

Lintsi jõgi Kos, Türjõgi Harju ja Järva maakonnas, 1686 Linsi-Jöggi (jõgi).  A2
Mellini kaardil 1796 on Karjakülast edelas natuke allpool Lintsi jõe suubumist Pärnu jõkke märgitud veskikoht Linsiwesk. Veski võis nime saada talupoja lisanime järgi, näiteks on mainitud 1726 Karjaküla all talupoega Linssi Jürri, 1782 Mustla all talupoega Lintzi Karell. Võib-olla oli lisanimi isikunimeline, vrd sks Lenz (nimest Laurentius), Linzo, Lin(t)ze, Linse. Jõgi on nime saanud kas veski- või talunimest.MK
EAA.1.2.942:860, L 844; EAA.1864.2.IV-7:171, L 171; Heintze-Cascorbi 1933: 325; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 135

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur