[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Kiiviti-le›, kirjakeeles varem ka Kiivite Krlpaik Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Taheva vallas (Karula mõis), 1627 Kywid Hanss, 1723 Kiwita Rein, 1839 Kiwito (küla).  B2
Ringiste külas asuva Kiiviti talurühma järgi on nime saanud küllalt suur Kiiviti järv (1839 Kiweto S.). Varem on Kiiviti ja selle ümbruse talud arvatud Ujukülä alla, küla asukohta aitavad täpsustada talunimed Kauru (1601 Kauri Bartelmeus) ja Lüüdi (1638 Kiwit Hans sein Sohn Lyth, st Kiiviti Hansu poeg Lüüt). Kiiviti on küllalt levinud talunimi ja vana lisanimi, mis põhineb murretes varieeruva pikkusega linnunimetusel kiiv ~ kiive ~ kiivit ~ kiivitaja. Nii sama linnunimetus ķīvīte kui ka lisanimi (kirjapanekutes Kiwit) on olemas ka Lätis. Kiiviti kandi vana külanimi oli Ujukülä (1582 Hoiokilla, Hoiakul, 1584 Haiokila, 1627 Hoye kuella, 1638 Huyakülla, u 1690 Hingokülla). Nimi pärineb jõelt, mida tänapäeval tuntakse ühesõnalise nimega Uju (ametlikult Ujuste oja, ka Sete oja, läti Kaičupe). Ka Kiiviti järve, millest jõgi alguse saab, on 1687. a kaardil nimetatud Uju järveks (Huju Siö). Jõge mööda allavoolu Karula, Kaagjärve ja Koikküla mõisa piirialal praeguses Lepa külas (Har) asub Ujumõtsa paikkond. Vahel on kadunud Ujukülä ekslikult tänapäevase Ujumõtsa kanti paigutatud. Vrd Ringiste. – ES
EAA.567.3.67:29, L 27p; PA I: 70, 74, 131; Rev 1601: 38; Rev 1624/27 DL: 156; Rev 1638 I: 31; RGADA.274.1.174:934, L 929p; Rücker; VMS: 221

Kündja [`kündja] ‹-le›, kohalikus pruugis Kündä-leRõuküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vana-Saaluse mõis), 1627 Kindia Peter, 1630 Kynte Petter, 1638 Kinta Peter, 1684 Kinde Hinno, 1765 Dorf Kündä.  A2
Saaluse mõisa talukoht on 1684. a kaardi järgi asunud praegusest küla tuumikust loode pool. Piirkonna keskuseks kujunes uude kohta viidud Kündä talu XIX saj lõpus, kui siin oli külakool ja meierei. Nime muutumine Kündäst (kirjas tavaliselt Künda) teise tähendusega Kündjaks on toimunud XX saj keskpaigas. Võimalik, et taustal oli kolhoosinimi. Kündä nime algne tähendus pole selge. Võiks oletada saksapärase eesnime mugandust, nt GüntherKündä. Kirjapanekute põhjal näib i-line kuju algupärane (vrd perekonnanime Ginter). Ühendamine III vältes sõnakujuga kinnas : kinda on kahtlane, pigem võib siin-seal korduv talunimi Kinda olla samuti isikunime ümbertõlgendamise tulemus. Kündjaga on 1977 liidetud Andrimäe, ↑Kaloga, ↑Petrusõ ja osa ↑Kelläri külast. Kündja kandi pisikülade ja talurühmade vana ühist külanime pandi kirja erineval moel. 1561 on seda nimetatud vaid Piusa ülemjooksu külaks, 1585 ja 1588 esinesid nimekujud Juczi, Iuczi. Varem, 1561 veel ainult Vana-Saaluse kandi kohta käinud nimi Гестькюла oli hajatalusid ühendav nimi nüüd ka siin. Külanimi kordus 1638 (Hiestkulla). Nimi sisaldab sõna jõgi vanapärast, kuid setode häälduses tänapäevani kohatavat omastava kuju i˛u (kaks silpi), st *Iustõkülä (*Jõesteküla), *Iutsi(dõ). Hiljem esines see ainult möldrite ja muude talupoegade lisanimedes (1627 Just Peter Mühle, 1630 Juristo Hento, 1638 Juriste Hente oder Jurste Jürgen Mühle). Näib, et talupoja lisanimena tõlgendati see nimi ümber *Juuristuks. Esmamaining ja Hiestkulla võimaldavad ka tõlgendada lähteks juuksed (võru hiussõq). Algupärane tähendus on siiski „need, kes elavad jõe lähedal“. XVII saj tõrjus selle nime välja Alakülä nimi (1684 Allakülla), talupojad lisanimega Alla elasid siis tänapäeva Petrusõ külas. Vrd Petrusõ, Vana-Saaluse. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:120, L 115p; PA I: 5, 32; PTK I: 69; Rajandi 1966: 69; Rev 1624/27 DL: 86–87; Rev 1638 I: 176, 178; Roslavlev 1976: lisa 2–3; Truusmann 1897a: 40

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur