[KNR] Словарь эстонских топонимов

Kersleti [`kersleti] ‹-`letti ~ -sse›, kirjakeeles varem Kärrsläti Vor – küla Lääne maakonnas Vormsi vallas (Suuremõisa mõis), rts Kärrslätt [`tšärr`slett, `kärr`slett], erts Kälet ~ Kählet, 1540 Kyrresleven, 1565 Kyrffveslett, 1598 Kirchiesletz by, 1615 Kirckslätt, 1627 Kyrkslätt.  A3
● Kersleti nimi on mugandatud rootsi nimest Kärrslätt. Nimi on algselt kaheosaline, aga seda on raske tõlgendada. Järelosa tähenduses ollakse üksmeelsed, see lähtub sõnast slätt ’tasandik’. Tõsi, 1540. a alamsaksa kirjapanija on selle ekslikult sidunud sõnaga leven ’elu’. Algusosa tähenduses ollakse eri meelt. C. Russwurm, P. Johansen ja E. Lagman peavad kogu nime siirdnimeks Soome Uusimaalt, mis tuli kaasa rootsi ümberasujatega, nagu ka Borrby, Förby ja Saxby puhul Vormsi Västervackanis. Padise kloostril oli maid Soome Uusimaal, sh Kyrkslättis, 1335–1407. Soomes on vallanimi Kyrkslätt (sm Kirkkonummi) juba 1330 kirja pandud kujul Kirkeslæth, Kyrkioslæth. Lagmani järgi on Kyrkslätt vormsilaste suus muutunud järgmiselt: kyrk › kärk ja slätt › hlēt ning k on kaashäälikute vahel assimileerunud kujule Kählet või Kälet. Mainitagu, et kärr tähendab rootsi keeles sood. P. Wieselgren seevastu hülgab siirdnime teooria ja üritab seletusi leida taimenimetustest, viidates mh ürdile körvel, vanarootsi kirvil, kyrvil ’aedharakputk’, mis küll koha peal esineb, aga mida tuntakse seal teistsuguse nimetuse all. Vrd Borrby, Saxby. – MB
Huldén 2001: 261, 264, 271; Johansen 1951: 133, 240, 274–276; Kerkkonen 1945: 8–11; Lagman 1964: 34, 36, 40; Russwurm 1855: I, 38, 106–107; Wieselgren 1962: 85–94